Professor Margus Viigimaa on veendunud südamehaiguste ennetuse olulisuses – nii võib päästa tuhandeid elusid. Arsti hinnangul annab kõige parema tulemuse individuaalne lähenemine ja nõustamine, sest sel puhul arvestatakse just konkreetse patsiendi vajadusi.
Kuidas arstina olukorda hetkel näete, kui paljud inimesed pöörduvad vastuvõtule just ennetuseks?
Preventatiivne suund arstiabis on järjest laienev ja inimesed peaksidki pöörduma arsti poole enne, kui neil otseselt midagi viga on. Südame tervise puhul saame lisaks baasuuringutele kasutada ka uusi võimalusi, näiteks uurida veresoonte seisundit ja jäikust, et hinnata varajasi ateroskleroosi ilminguid. Veresoonte vananemine algab juba teismeeas. Samas on veresooned hea vastupanuvõimega ja taastuvad hästi, kuid siis peaks olema vererõhk korras, inimene peab olema kehaliselt aktiivne ja ta ei tohi suitsetada. Veresoonte olukorda hinnatakse riskitegurite järgi – millised on kolesterool, veresuhkur, vererõhk, kas inimene suitsetab -, kuid nüüd on tekkinud võimalus uurida just konkreetse inimese veresoonte seisundit.
Veresoonte vananemine algab juba teismeeas. Samas on veresooned hea vastupanuvõimega ja taastuvad hästi, kuid siis peaks olema vererõhk korras, inimene peab olema kehaliselt aktivine ja ta ei tohi suitsetada.
Esimese asjana määrab kardioloog inimese südame-veresoonkonnahaiguste riski ning vajadusel tehakse lisauuringud. Sageli on kõrgema vererõhu puhul vaja jälgida rõhu ööpäevast dünaamikat, et teha otsus, kas on vaja ravi või mitte. Näiteks on patsiente, kel on puhkepäevadel vererõhk normaalne, kuid tööpäeval kõrge. Umbes 10-15% patsientidest on nn valge kitli sündroom – see tähendab, et neil on kõrge vererõhk vaid arsti juures rõhku mõõtes, kuid tegelikult pole neil ravimit vaja. Sellistel puhkudel on vererõhu ööpäevane jälgimine väga tähtis. Vajadusel saab teha veel täiendavad uuringud, näiteks EKG, koormustestivõi ehhokardiogrammi.
Ennetuse puhul on olulisel kohal elustiil, millest sõltub vähemalt pool südame tervisest. Uuringuvõimalusi ja ravimeid tuleb kogu aeg juurde, kuid arsti jaoks on kõige olulisem anda patsiendile tänapäevased õpetused, mis oleksid konkreetsele inimesele kohandatud. Nõustamise roll on oluline, sest vestluse käigus selgub, millised aspektid on inimese jaoks olulised või milliseid ta suudaks esmajoones jälgida. Terve südame hoidmine ei tähenda vaid uuringute tegemist, aga ka motiveerimist, et inimene muutuks tervislikumaks. Arvatavasti selleks sooviti ka uuringuid ja tal on huvi olla tervislik ning elada kauem ja haigusteta.
Keda te näete sihtgrupina just ennetava vastuvõtu puhul?
Olulisemad eagrupid, kus ennetuse efektiivsus on kõige suurem, on 30-50-aastased mehed ning 40-60-aastased naised. Vastuvõtule on tulnud ka nooremaid. Näiteks on käinud teismelisi, kelle peres on infarkti olnud, kuid need juhud on pigem erand. Samuti sobib ennetamisest rääkida näiteks 65-aastastega, kel hetkel muresid ei ole, kuid kes tahaks kaua terve südamega elada.
Varem peaksid pöörduma need inimesed, kel on perekondlik risk – kui perekonnas on noores eas olnud infarkte või ajuinsulte ning kui peres on olnud kõrge kolesteroolitase. Nendel puhkudel tekib küsimus, millal raviga alustada, sest kipume hiljaks jääma. Kui kolesterool on ülikõrge ning peres on olnud infarkti, siis peaksime ravi alustama noorelt. Ravi edasi lükates ja vaid elustiili muutes tekib kuskile siiski piir.
Püüan oma vastuvõtul alati patsiendiga palju rääkida. Paljud on mures kolesteroolinumbri või mõne üksiku riskiteguri pärast, kuid oluline on üles leida ka need, kes ise oma suurt riski ei teadvusta.
Ennetavale vastuvõtule võiks tulla ka need, kellel kolesterooliravimid ei ole olnud efektiivsed või esineb kõrvaltoimeid. Nende puhul on sobiva ravi leidmine pikaajaline protsess. Meil on väga palju erinevaid statiine, lisaks on omal kohal ka fibraadid. Mõnel patsiendil annab hea efekti ravim, mis takistab kolesterooli imendumist seedetraktis, kuid teistele ei mõju see üldse. Mõnel patsiendil annab suure efekti dieet, teistel mitte. Kombineeritud ravi puhul tekivad omad ohud, mis vajavad arsti teadmisi ning kontakti patsiendiga, et haige silmapiriilt ei kaoks. Püüan oma vastuvõtul alati patsiendiga palju rääkida. Paljud on mures kolesteroolinumbri või mõne üksiku riskiteguri pärast, kuid oluline on üles leida ka need, kes ise oma suurt riski ei teadvusta.
Tegelen ka vererõhuhaigetega, kes ei ole vaatamata ravimite kasutamisele saanud adekvaatset tulemust või kellel on raviga seoses tekkinud probleeme. On patsiente, kellel ei ole vererõhk vaatamata pingutustele korda läinud. Neile on võimalus teha lisauuringuid, näiteks ööpäevaringset jälgimist, uurida vere mahtu, veresoonte ahenemist. Nii on võimalik leida täpsem ravi just nendele haigetele, kel ei ole ravimid andnud tulemust. Vererõhu ravis on kasutusel kümmekond ravimiklassi – nende kombineerimine nõuab kannatlikkust ning patsientidega tegelemine rohkem aega.
Kuidas on tekkinud teie huvi keskenduda just südamehaiguste ennetusele?
Infarkti intensiivraviga tegeledes nägin võimalikke tagajärgi ning seda, et haigestumist oleks võimalik ära hoida – see ongi viinud sellele, et minu fookus on läinud ennetusele. Kui inimesel on infarkt ja arst saab ta päästa, siis mis saab arstile olla meeldivam, kui see, et saab haige elule tagasi tuua. Preventsiooniga tegelemine jääb tavaliselt anonüümseks. Päästetud elusid on oluliselt rohkem, aga need hajuvad tuhandetesse ning konkreetselt tulemust ei näe.
Paljudel juhtudel ei peagi ravimeid kasutama ning lahendus on patsiendi motivatsioon. Kuidas seda aga saavutada? Teeme saateid ja brošüüre, arvutiprogramme, räägime ajakirjanduses, aga arvan, et lõppkokkuvõttes annab parima tulemuse individuaalne nõustamine, mis arvestab konkreetset inimest ja tema vajadusi.