Lapsed kasvavad üle pea? Teadveloleku praktikad aitavad toime tulla
Laste kasvatamine peaks pakkuma suurt rõõmu ja rahuldust, kuid paraku võib see kiires igapäevaelus hoopis frustratsiooni allikaks muutuda. Stressirikkal ajal on kontakt lastega kiire kaduma ning elu kulgeb justkui automaatpiloodil. Kuidas olla lapsevanem, kes suudab oma lapse jaoks päriselt kohal olla, tunda rõõmu õnnestumistest ja saada hakkama raskustega, selgitab Confido Meditsiinikeskuse kliiniline psühholoog Liis Vahtra-Šmutov.
Teadvelolek ehk mindfulness on praktika, mille käigus keskendutakse käesoleva hetke kogemisele, laskmata end mõtetel või tunnetel kaasa viia. Teadveloleku praktikate positiivne mõju on ka teaduslikult tõestatud ning selle kasutamine kogub populaarsust kogu maailmas. Kas teadsid aga, et teadvelolekust on kasu ka laste kasvatamisel? Confido psühholoog Liis Vahtra-Šmutovi sõnul aitab see praktika lapsevanematel luua kodus rahulikuma ja mõnusama õhkkonna ning muuta lähedasemaks suhted lastega.
„Enamasti on vanematel vajalikud teadmised laste kasvatamisest olemas, kuid paraku ei suudeta neid stressiolukorras rakendada ning käitutakse emotsiooni ajel või vanadest, sisseharjunud mustritest lähtuvalt. Teadliku vanemlikkuse kursusel juhendangi lapsevanemaid, kuidas nende takistavate mustrite või emotsioonidega hakkama saada ning olukordadele selguse ja heatahtlikkusega reageerida,“ rääkis kursuse läbiviija Vahtra-Šmutov.
Teadveloleva vanemlikkuse kursus ei ole seega mõeldud vanemlike oskuste õpetamiseks, vaid selleks, et aidata lapsevanematel iseendaga paremaks sõbraks saada ja õppida end paremini juhtima. See omakorda võimaldab ka kodust elu paremini korraldada. „Kui koolituse eelsel kohtumisel selgub, et vaja on ka vanemlikke oskusi juurde õppida, saan soovitada individuaalset nõustamist, lisalugemist, mõne teise suunitlusega kursust või hoopis midagi neljandat olenevalt konkreetse lapsevanema vajadustest,“ ütles psühholoog.
Teadvelolev vanemlus aitab probleeme ennetada ja nendega paremini toime tulla
Teadveloleva vanemlikkuse programmi hakati algselt looma aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega laste vanematele, aga kiiresti sai selgeks, et sellest on kasu ka teistele peredele, kes mingil põhjusel koduse eluga päris rahul ei ole.
Kursusel käsitletakse teemasid nagu automaatpiloodil vanemaks olemine, ootused kodusele elule, stressiolukordades oma reaktsioonide teadvustamine ja muutmine. Samuti püütakse jälile jõuda lapsepõlvest pärit käitumismustritele, mis igapäevaseid olukordi mõjutavad, ning juhendatakse, kuidas teadvelolevalt piire kehtestada ja konflikte lahendada.
„Teadvelolev vanemlikkus aitab neid, kel on peres mured, aga ka neid, kes soovivad probleeme ennetada. Me ei lahka kursusel osalejate konkreetseid koduseid probleeme, kuid läbi teadlikkuse kasvatamise ja emotsioonide juhtima õppimise jõuavad inimesed ise lahendusteni,“ kommenteeris Vahtra-Šmutov.
Kursus kestab kaheksa nädalat ja kohtumised toimuvad kord nädalas. Vahepealse aja jooksul tuleb õpitut ise kodus harjutada.
„Kui omandatud teadmisi ja oskusi kohe kasutusele ei võeta ja harjumuseks ei muudeta, siis kipuvad need ununema. Seetõttu sobib kursus just neile, kes igapäevaselt lastega elu rõõme ja muresid kogevad ning õpitut kohe praktikasse viia soovivad. Samas on kursusest kasu ka neile, kel endal veel lapsi ei ole, kuid sel juhul tuleks harjutusi läbi teha näiteks sugulaste või tuttavate lastega, või kui seda võimalust ei ole, siis kasvõi oma lemmikloomadega,“ ütles psühholoog.
Tulemused on näha kiiresti
Kursuse eesmärk on tuua rohkem kohalolekut inimese ellu ja osata seda koduses elus rakendada. Esimesed tulemused on enamasti näha juba pärast paari kohtumist. „Osalejad on kirjeldanud, et nad ei ärritu enam nii kergesti, tunnevad rohkem rõõmu väikestest õnnestumistest ja panevad tähele asju, mis kiires elutempos seni märkamata on jäänud,“ kirjeldas Vahtra-Šmutov.
Viimasel, kaheksandal kohtumisel jagavad inimesed sageli oma lugusid sellest, kuidas nad oma pikaajalistele muredele ootamatuid ja leidlikke lahendusi on leidnud. „Esimesed positiivsed mõjud teadvelolekust ilmnevad kiiresti, kuid see ei tähenda, et pärast kursuse lõpetamist oleks lapsevanem „valmis“. Teadvelolek vajab pidevat harjutamist – automaatpiloodile või vanade mustrite juurde tagasi pöörduda on äärmiselt lihtne,“ hoiatas Vahtra-Šmutov.
Viimasel kohtumisel tehakse ka plaan, kuidas uusi oskusi kinnistada. „Õnneks on kaheksa nädalat piisav aeg, et uusi harjumusi juurutada. Pärast kursust õpitut järjepidevalt praktiseerides on harjumusi lihtne elus hoida. See ei pruugi tähendada isegi ekstra ajakulu, vaid lihtsalt teadlikku tähelepanu pööramist oma elus toimuvale,“ kirjeldas psühholoog.