Suguhaigused – millal peaks end testima?
Suguhaigused ja nende suhtes testimine võivad tunduda hirmutavad, seetõttu jõuavad patsiendid sageli vastuvõtule alles siis, kui on tekkinud ebamugavad sümptomid või tüsistused. Confido õde ja ämmaemand Iti Mall Koplik ütleb, et üldjuhul suguhaigused ise ei taandu ning tihti kulgevad need ka sümptomiteta, seega peaks end aeg-ajalt testimas käima.
Milliste sümptomite korral tasub kindlasti suguhaiguste testi teha?
Sugulisel teel levivad haigused jagunevad laias laastus kolmeks: haavandeid põhjustavad haigused (süüfilis, genitaalherpes), põletikku põhjustavad haigused (klamüdioos, trihhomonoos, gonorröa jne) ning haigused, mis põhjustavad üldist haigestumist (HIV-nakkus) või siseelundite haigusi (B-hepatiit). Kuna sümptomeid sageli ei teki, kannavad ja levitavad inimesed haigustekitajaid enesele teadmata.
Mehed peaksid suguhaiguste testi tegema siis, kui esinevad villid või haavandid suguelundite piirkonnas, munandite valulikkus, valulikkus urineerimisel, eritis sugutist või pärasoolest vms. Naised peaksid testima, kui vooluse iseloom on muutunud või sellega kaasneb sügelus ja valu näiteks vahekorra ajal, halb lõhn või kui on ebanormaalne veritsus vahekorra ajal.
Sümptomeid ootama jääda aga ei tasu. Soovitatav on testida ka juhul, kui hiljuti on olnud rohkem kui üks seksuaalpartner, partneril on diagnoositud suguhaigus või kui on olnud kaitsmata vahekord uue või juhusliku seksuaalpartneriga. Samuti tasub teha suguhaiguste test enne uue seksuaalsuhte algust. Kui inimene ei ole suguhaiguste testi üldse teinud või testimisest möödas palju aega, tasub testima minna ka sümptomite puudumisel. Näiteks võivad põletikud kulgeda kohati asümptomaatiliselt, rohkem naistel kui meestel, ning kui õigel ajal haigust ei tuvastata ning põletikku välja ei ravita, võib see põhjustada sõltuvalt haigustekitajast näiteks viljatust nii meestel kui naistel või emakavälist rasedust.
Miks keegi suguhaiguste testi teeb või ei tee, sõltub palju inimesest. Mõni käib suguhaiguste suhtes ennast testimas enne uue partneriga kaitsmata vahekorda astumist, mõni käib iga kuu. See sõltub väga palju inimesest, küll aga tuleb enamus patsiente suguhaiguste testi tegema alles kaebuste tekkimisel. Naised on sageli kohusetundlikumad ja ilmselt külastavad ka günekoloogi rohkem näiteks sõeluuringutega seonduvalt. Meeste puhul on neid, kes ei julge suguhaiguste testi tegema tulla, sest arvavad, et selleks on vaja saatekirja ning tulla arsti vastuvõtule. Mõned on jällegi kuskilt kuulnud, et testimine on valus või ebamugav. Tegelikult saavad mehed testi teha ka ainult uriini- ja veenivere prooviga.
Kas suguhaigus võib aja jooksul ka ise taanduda?
Üldjuhul suguhaigustest ise ei parane. Võib juhtuda, et määratakse laia toimespektriga antibiootikum mõne muu haiguse raviks, mis ravib ühtlasi välja ka suguhaiguse, ilma et inimene oleks suguhaiguse olemasolust kunagi teadlik olnud.
Küll aga võib keha ise jagu saada papilloomiviirusest. Kuni 80% lesioonidest regresseerub, mistõttu alla 30aastasi naisi ja neid, kel düsplastilised muutused ei ole üle CIN 1, jälgitakse kuni kaks aastat väiksemate intervallidega ning koheselt ei sekkuta. Seda põhjusel, et noor terve organism suudab sageli sellest viirusest ise jagu saada. Seetõttu on näiteks sõeluuringutes põhimõte, et 6–12 kuu möödudes (vahel ka sagedamini) kutsutakse korduvale uuringule need alla 30aastased naised, kelle PAP-testis on tuvastatud muutus (düsplaasia), mis ei ole veel n-ö üle ohtliku piiri läinud või kui kõrge onkogeense riskiga HPV analüüs oli positiivne. Vajalikuks võib osutuda ka kolposkoopiline uuring, mida teeme ka Confidos.
Mis aja möödudes vahekorrast oleks mõistlik kontrolli minna?
Nagu kõikide haiguste puhul, on ka suguhaigustel erinev inkubatsiooniperiood. Seepärast soovitame süüfilise, HIV ja B-hepatiidi suhtes vereanalüüsiga testida alates 30 päevast pärast võimalikku nakatumist. Klamüüdia, trihhomonoosi, gonorröa ja mükoplasmoosi baktereid saab aga meestel uriiniproovist tuvastada juba nelja päeva ja naistel günekoloogilise vastuvõtu käigus emakakaelalt seitsme päeva möödudes pärast võimalikku nakatumist. Kõige optimaalsem on testida ennast kuu möödudes pärast võimalikku nakatumist ning teha mõlemad testid korraga. Naistel soovitame teha ka PAP-testi ja HPV analüüsi, et välistada või tuvastada papilloomiviirus ja tekkinud muutused.
Kuidas tehakse suguhaiguste testi?
Saatekirja suguhaiguste testiks vaja ei ole. Confidos saab aja broneerida helistades 1330 või online-broneerimissüsteemi kaudu.
Naised saavad testida end süüfilise, HIV ja B-hepatiiti suhtes õe vastuvõtul vereanalüüsiga. Klamüüdia, trihhomonoosi, gonorröa, mükoplasmoosi ja PAP-testi saab teha aga ainult naistearsti või ämmaemanda vastuvõtul.
Mehed saavad suguhaiguste testi teha mugavalt õe vastuvõtul veenivere (süüfilis, HIV, B-hepatiit) ja uriiniprooviga (klamüüdia, trihhomonoos, gonorröa ja mükoplasmoos). Uriiniprooviks sobib esmajoa uriiniproov. Viimasest urineerimisest peab olema möödunud 4–6 tundi.
Analüüsivastused saabuvad tavaliselt viie tööpäeva jooksul alates analüüside andmisest. Vastused pannakse üles digilukku, positiivse testi korral võtame patsiendiga ühendust ja määrame ravi.
Suguhaiguste teste saab teha Confido Meditsiinikeskuses Tallinnas, Tartu Raatuse kliinikus ning samuti kõikides Confido kiirkliinikutes, mis on mugavalt lähedal ja avatud ka nädalavahetusel. Kuni 26-aastased noored saavad pöörduda suguhaiguste testi tegemiseks noortekabinetti, kus on vastuvõtud tasuta.
Vaata lähemalt:
- Suguhaiguste testimine naistele
- Suguhaiguste testimine meestele
- Noorte Nõustamiskeskus (TASUTA kuni 26aastastele noortele)