Liigeshaigus, mis ohustab rohkem naisi ja 40+ vanuses inimesi
Artroos on haigus, mitte lihtsalt liigese kulumine, nagu varem arvati. See on liigesehaigus, mille peamiseks väljenduseks on valu, liigese jäikus ja liikuvuse vähenemine.Tegu on kõige sagedamini esineva liigeseprobleemiga, mille all kannatab kuni 20% täiskasvanud elanikkonnast. See tähendab Eesti kohta umbes 200 000 artroosihaiget, kusjuures naistel esineb haigust sagedamini.
Sümptomid
Artroosi korral liigeskõhr laguneb, liigesekapsel muutub valusaks ja hellaks ning liigese funktsioon halveneb. Artroos ei teki üleöö, vaid areneb pikema perioodi jooksul. Muutused kõhres ja liigeses toimuvad järk- järgult, samamoodi tekivad ka sümptomid.
Nagu ka paljudel teistel kroonilistel haigustel puudub artroosil spetsiifiline põhjus. Haigust soodustavad:
- Vanus ja sugu. Artroosi esineb sagedamini üle 40-aastastel ja naistel.
- Liigese vigastused. Muutused liigeses võivad välja kujuneda ka siis, kui traumast on möödas aastad.
- Ülekaal ja sellest tekkiv lisakoormus liigestele.
- Liigesepõletik suurendab märkimisväärselt kõhre lagunemist. Isegi kui põletik on lühiajaline, võib see kõhre kvaliteeti halvendada.
- Liiga liikuv liiges, nt lihasnõrkuse või liigese vigastuse tõttu, põhjustab kõhre ebaühtlast koormust ja suurendab kõhrekahjustuse tekkimise riski.
- Ülekoormus, mis tekitab väikseid kõhrekahjustusi. Riskirühmas on näiteks võistlusspordi harrastajad ja inimesed, kelle töö on seotud suure füüsilise koormusega. Ka pidev staatiline koormus võib põhjustada kõhrerakkude surma. Kuna kõhrerakud ei taastu, siis kõhr õheneb.
- Elustiil, vähene liikumine on suur risk.
Artroos on valus
Ekslikult arvatakse, et kõhre lagunemine on valus. Tegelikult kõhredes närve pole, seega ei tule valu kõhrkoest. Kahjustatud kõhre lagunemisel tekkivad ained põhjustavad valu liigesekapslis ja sünooviumis. Kui sünoviaalmembraan (sünoovium) on ärritunud, aktiveeruvad valunärvid ja tekib valu.
Liigese ümber kasvavad luukasvised on sageli hellad, põhjustades samuti liigese valulikkust. Kui kõhr on halvas seisukorras, suureneb koormus kõhrealusele luule ja luus tekivad mikroskoopilised kahjustused, mis põhjustavad ebamäärast valutunnet. Närviärrituse lävi langeb. Valutunne on seotud ka üldise tervisliku seisundiga.
Mida teha artroosi korral?
Artroosi korral saab inimene väga palju ise selleks ära teha, et pidurdada liigese kulumist ning vähendada sellega seotud vaevusi.
Peamised ravivõimalused:
- Koormuse muutmine: vältida või vähendada valu põhjustavaid tegevusi, nagu kükitamine, treppidest kõndimine, raske füüsiline töö, jooksmine, hüppamine, pikka aega ühes asendis istumine.
- Kõndimine ja harjutused tugevdavad kõhre rütmilise koormuse kaudu, mis toidab kõhre ja annab sellele kasvusignaale. Lihastreening parandab lihasjõudu, mis kaitseb kõhre löökide eest, stabiliseerib liigest ja leevendab kõhrele avaldatavat survet. Õige treening füsioterapeudi programmi järgi parandab liigese funktsiooni pikemas perspektiivis. Tasub teada, et harjutuste täielik mõju ilmneb alles mõne kuu möödudes.
- Ortoos: osal patsientidel parandab ortoos (liigest toetav side) liigesele tulevat koormust nii, et valu kaob.
- Kaalu langetamine: juba vaid paari kilo kaotamisel võib olla märkimisväärne mõju vähenenud kaalu ja muutunud ainevahetuse kaudu.
- Valuvaigistid.
Arroosi ravi ja valu leevendamine
Artroosist tingitud valu korral kasutatakse pikaajaliseks raviks valuvaigisteid. Tugeva valu korral kasutatakse ka mittesteroidseid põletikuvastaseid valuvaigisteid. Vajadusel määrab arst ka retseptiravimid. Teatud juhtudel võib abi olla hormoon- ehk glükokortikosteroid, hüaluroonhappe või vereplasmasüstidest. Neil võib olla kasulik mõju, kuid sageli tuleb protseduuri korrata mõne aja möödudes.
Ortopeedia Arstid AS ortopeed dr Tauno Kalvet selgitab: "Juhul, kui kuni 6-kuuline mittekirurgiline ravi ei ole andnud tulemusi, võib arst vajadusel kaaluda kirurgilist sekkumist. Artroskoopilise operatsiooni (liigesesse sisestatakse optiline instrument 2-5 mm läbimõõduga nahalõigete kaudu) teel teostatakse vajadusel kõhre puhastamine, rebenenud meniski ja osteofüütide eemaldamine. Suurte luuliste deformatsioonide korral võidakse kirurgiliselt teostada osteotoomia liigese koormustelje muutmiseks."
Kui säilib pikaajaline valu, mis häirib olulisel määral inimese elukvaliteete ja nõuab pidevat valuvaigistite tarvitamist, võib kaaluda põlveliigese endoproteesimise operatsiooni, mille käigus inimese enda liiges asendatakse tehisliigesega (endoproteesiga). Operatsioonist taastumisel mängib olulist rolli taastusravi liigese funktsiooni taastamiseks.
Kui kahtlustate või teil on juba artroos diagnoositud palume pöörduda Confidosse või AS Ortopeedia Arstid ortopeedi vastuvõtule. Aitame üheskoos teie liigesemurele lahenduse leida.
Loe lähemalt: