Viimastel nädalatel oleme kuulnud raadiost ja näinud televiisorist, et Kesk- ja Lõuna-Euroopas möllab meeletu palavus ja päevased õhutemperatuurid aina tõusevad. Õnneks Eestis midagi taolist ei ole, maksimum, mis meid on tabanud, on 30 kraadi piirimail. Confido Sisekliiniku juht prof Toomas Toomsoo aga hoiatab, et kui inimesed reisivad, tasub meelde tuletada, mida kuumus võib inimesega teha ja kuidas kuumarabanduse korral käituda.
Kuumarabandus võib tekkida siis, kui keha ei saa kõrge temperatuuri korral, sageli koos füüsilise koormusega, piisavalt vedelikku ja soolasid (elektrolüüte), mistõttu keha jahutussüsteem on ülekoormatud. Keha ei suuda piisavalt higistada ja püüab end muul viisil jahutada. See võib põhjustada kaebusi, mis sarnanevad šoki sümptomitega. Ilma vastumeetmeteta ja kui kuumus püsib, on elu ohus.
Kõige tavalisemad kuumarabanduse tunnused on peavalu, kurnatuse tunne, pearinglus ja iiveldus. Mõnikord kaotavad inimesed teadvuse, kuid tavaliselt ainult lühikeseks ajaks (kuumarabandus).
Kõige olulisem on sel juhul viia kannatanu kiiresti jahedasse kohta, lasta tal seal puhata ja juua vedelikku, kui ta on selleks võimeline. Enamik patsiente taastub sel viisil lühikese ajaga. Teadvuse kaotuse korral ja sümptomite süvenemisel tuleb kutsuda kiirabi.
Kuumarabanduse sümptomid
Olete pikka aega kuumuse käes olnud ja tunnete nüüd pearinglust ja nõrkust? Lisaks sellele võib pea valutada ja te tunnete end halvasti? Mõned järgmistest sümptomitest on tavalised:
- peavalu, millega mõnikord kaasneb nõrkus- ja iiveldustunne
- pearinglus, võimalik, et ka silmade ees virvendus, kõrvades vilin
- iiveldus, mõnikord koos oksendamisega
- soojustunne, võib-olla veidi tõusnud kehatemperatuur
- janu, limaskestade kuivus
- esialgu sageli punetav nahk ja rohke higistamine, hiljem pigem kahvatu nahk koos külma higiga
- lühike hingamine ja hingamisraskus
- krambid, kuumakrambid
Inimesed võivad oma seisundit kergesti alahinnata ja arvata, et tegemist on vaid kerge kurnatusega. Kui nad jätkavad kuumuses viibimist või pingutavad edasi, on oht, et neil võivad tekkida ohtlikud kuumakahjustused, näiteks kuumarabandus või päikesepiste.
Kuumarabandus võib põhjustada ka teadvuse kadu
Kuumarabandus võib muutuda eluohtlikuks seisundiks, seetõttu peaksid kohalviibijad osutama viivitamatult abi (viima kannatanu jahedasse kohta, jahutama ja võimalusel jooma panema).
Kiirabi tuleks kutsuda:
- teadvuse kaotuse ja teadvusetuse korral
- kui ilmnevad šoki tunnused, kahvatu, külm nahk, külm higi otsaesisel ja tugevalt kiirenenud pulss
Kiirenenud pulssi on vaevalt tunda, sest vererõhk on samal ajal väga madal. Kohalviibijad peaksid püüdma kannatanut ärkvel hoida, mitte jätma teda üksi, kontrollima pulssi ja hingamist ning asetama ärkveloleva patsiendi šokipositsioonile – lamades, jalad veidi tõstetud. Patsient tuleb viia jahedasse ja kutsuda kiirabi.
Pool-istuvat asendit, kus pea ja ülakeha on tõstetud, peetakse teadvusel olevatel patsientidel õigeks, kui šoki tunnused puuduvad.
Kuidas ravida?
Kuumarabanduse ravi seisneb peamiselt jahutamises, puhkamises ja joomises.
Kannatanud inimene tuleks kiiresti viia võimalikult jahedasse kohta, vähemalt otsese päikesevalguse käest ära. Lisaks on oluline avada või eemaldada riided, kui need takistavad kuumuse hajutamist või ahistavad patsienti.
Jahutamine on vajalik kehast soojuse eemaldamiseks. Sõltuvalt sellest, mis tundub antud hetkel mõistlik, on võimalikud erinevad meetodid. Pea hoidmine jaheda voolava vee all toimib väga kiiresti. Head on ka jahedad pakendid ja külmad kompressid, need jahutavad kõige paremini käsi, jalgu, kaela ja kubet.
Inimene, kes on teadvusel ja ei oksenda, peaks jooma palju vedelikku. Sobivad elektrolüüte sisaldavad joogid, näiteks spetsiaalsed elektrolüütidega joogid, mineraalvesi, kergelt soolatud vesi, alkoholivaba õlu ja puljongid.
Inimene peaks lamama veidi kõrgendatud jalgade asendiga kuniks enesetunne paraneb.
Pärast kuumarabandust võtke rahulikult. Sõltuvalt sellest, kui raske oli kurnatus, soovitavad arstid kuni kolm päeva kuumapuhkust.
Kuidas kuumarabandus kulgeb?
Kuumuses peab keha end ise jahutama. Jahutada aitab ühelt poolt higistamine ja teiselt poolt külm, mis tekib, kui higi aurustub nahalt. Higiga kaotab keha aga vedelikke ja soolasid, füüsiline koormus suurendab neid kadusid. Selle tulemusena väheneb vere hulk, veri muutub paksemaks ja voolab raskemini, vererõhk langeb ja organite varustatus väheneb. Kui vedelikukadu ei kompenseerita, siis seisund halveneb ja põhjustab selliseid probleeme nagu pearinglus ja krambid.
Selleks, et soojust kehast veelgi eralduks, laienevad veresooned keha perifeerias, st välispiirkonnas, peamiselt naha all. Süda pumpab nüüd sinna rohkem verd, kuid nüüd ei suuda veenid piisavalt verd tagasi transportida, mistõttu saab süda liiga vähe verd. Süda pumpab kiiremini, kuid vererõhk langeb siiski ja elundite verevarustus halveneb oluliselt. Ajus võib verepuudus viia teadvusetuse tekkeni, eksperdid räägivad siis kuumakollapsist.
Samal ajal püüab keha jätkuvalt siseorganeid piisavalt verega varustada. Selleks tõmbab ta nüüd naha all olevad veresooned kokku, nahk muutub kahvatuks ja higi sellel jahtub. Kuigi ka südametegevus kiireneb, jääb vererõhk väga madalaks; pulss on vaevalt tuntav või üldse mitte – vereringe on kokkuvarisemise äärel.
Kuna keha soojusregulatsioon laguneb, võib kehasisene temperatuur tõusta üle 40 °C. Seda nimetatakse kuumarabanduseks.
Kui aju verevarustus väheneb, võib ajukoes koguneda vett (ajuturse). Selle tulemusena aju paisub, kuid ei saa koljus laieneda. Tavalised tunnused on peavalu, pearinglus, iiveldus, sageli koos oksendamisega, ja teadvuse häired.
Miks kuumarabandus tekib?
Kuumarabanduse põhjustab keha ülekuumenemine välise kuumuse, füüsilise pingutuse või mõlema tagajärjel. See, millal keha ülekuumeneb ja tervisehäired tekivad, on inimeseti erinev. Oma osa mängivad mitmed tegurid:
- Mida kuumem on välistemperatuur, mida niiskem on õhk ja mida kehvem on soojusvahetus, seda tõenäolisem on, et keha kannatab kuumuse all. Punkt, mil see muutub stressirohkeks, on inimeseti erinev ja sõltub ka aklimatiseerumisprotsessist. Tihedad riided, paksud kaitseriietused või näiteks tuule puudumine takistavad soojuse hajutamist. Ülekuumenemist soodustab sealjuures jahutuse puudumine näiteks saunaskäikude vahel või töötades ebapiisava õhuvahetusega ruumides.
- Liikumine soojendab keha ja pingestab vereringet, higistamine suurendab vedelikukaotust. Suure füüsilise koormusega kuumas kliimas või halvasti ventileeritud ruumides olles võib aga higitootmine peatuda ja keha termoregulatsioon laguneda.
- Vedeliku- ja elektrolüütide tasakaal. Kui kehas on rohkelt vedelikke ja soolasid, võib higistamine olla suurem kui siis, kui mõlemast on puudus. Oluline on juua piisavalt ja õigeid jooke. Teatud ravimid, näiteks diureetikumid, võtavad kehalt vedelikke. Vanematel inimestel on vähem janutunnet ja seetõttu on kehas sageli vedelikupuudus.
- Soojuse reguleerimine: keha kontrollib täpselt, millal ja kui palju tema higinäärmed higi tootma hakkavad. Imikutel ja väikestel lastel ei toimi see termoregulatsioon veel optimaalselt ning vanematel inimestel väheneb see. Ravimid, nagu mõned rahustid ja Parkinsoni tõve ravimid, häirivad higinäärmete tööd. Väga kuuma ilma ja suure füüsilise koormusega võivad näärmed täielikult lakata töötamast.
- Aklimatiseerumine: keha suudab kohaneda erinevate kliimatingimustega, kuid selleks kulub paar päeva. Enne seda suureneb kuumarabanduse oht.
Riskitegurid on:
- kuumus, kõrge õhuniiskus
- kuumad, lämbe ja ummistunud ruumid
- vedelikupuudus, elektrolüütide puudus
- raske füüsiline koormus, eriti kuuma ilmaga või halvasti ventileeritud ruumides
- särk, jakk, kaitseriietus või muu riietus, mis takistab soojusvahetust
- kõrge vanus, ka seetõttu, et südame-veresoonkonna süsteem on sageli nõrgenenud
- imiku- ja lapseiga
- teatavate ravimite (nt diureetikumide, psühhotroopsete ravimite, Parkinsoni tõve ravimite) võtmine
- närvikahjustus (nt diabeedi tõttu), kui see mõjutab termoregulatsiooni kontrolli.
Kuidas kuumarabandust ennetada?
Kui temperatuur on kõrge, on parim viis kuumarabanduse vältimiseks juua palju vedelikku. Eriti kui väljas või siseruumides on püsivalt palav, ei tohiks tingimata loota oma janutundele. Samuti on soovitatav kohandada füüsiline koormus kliimaga – kõrgetel temperatuuridel ei tohiks end liigselt üle pingutada. Kui välistemperatuurid muutuvad oluliselt, näiteks ilmamuutuste ja pikamaareiside ajal, on mõistlik anda organismile paar päeva aega aklimatiseerumiseks.