Kas teadsid, et emakakaelavähki on võimalik vältida?
14.11.2016
Igal aastal haigestub Eestis 170–180 naist emakakaelavähki ja selle tõttu sureb umbes 65 naist. Seda on aga võimalik ära hoida – esiteks regulaarse naistearsti külastuse ja teiseks vaktsineerimisega.
Emakakaelavähi esinemissagedus Eestis ei vähene, vastupidi – Eesti Vähiliidu andmetel on viimastel aastatel haigestumuskordaja alla 50-aastaste naiste hulgas tõusnud ligikaudu 10% ning emakakaelavähk on haigusjuhtude arvult naiste seas teisel kohal. Haigestuvad peamiselt just nooremad naised vanuses 30-50 eluaastat.
Vähieelne seisund võib kesta 10-25 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme. Õigeaegselt avastatuna on emakakaelavähk aga hõlpsasti diagnoositav ja ravitav.
Papilloomiviiruse osa vähi tekkes
Emakakaelavähi peamiseks riskiteguriks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV), mis levib sugulisel teel. Seetõttu võib viirusega nakatuda iga seksuaalselt aktiivne inimene. HPV mõne tüvega nakatub elu jooksul 80% inimestest. Peale emakakaelavähi seostatakse HPV-ga ka päraku-, häbeme-, tupe- ja peenisevähi teket. HPV-ga on leitud seos ka mõningatel pea ja kaela piirkonna kasvajatel. Võrreldes emakakaelavähiga põhjustab HPV muude piirkondade vähkkasvajaid tunduvalt harvem, kuid viimastel aastatel on märgatud ka pärakuvähki haigestumise tõusu. Seega pole HPV-nakkusest põhjustatud kasvajatest ohustatud mitte ainult naised vaid ka mehed.Inimese papilloomiviirust levitavad võrdselt nii mehed kui ka naised. Sellesse nakatumisest ei anna meile aimu mingid sümptomid ja kaebusi ei teki. Seetõttu levibki viirus väga hõlpsalt.„Inimese papilloomiviirust levitavad võrdselt nii mehed kui ka naised. Sellesse nakatumisest ei anna meile aimu mingid sümptomid ja kaebusi ei teki. Seetõttu levibki viirus väga hõlpsalt,“ selgitab Confido günekoloog Ailen Aluri. Pärast nakatumist on inimene kaebusteta ega ole oma nakkusohtlikkusest teadlik. HPV infektsioonist võib organism ise vabaneda, kuid mõnikord võivad tekkida rakulised muutused limaskestadel. Kuna vaevused puuduvad, siis on võimalik probleem avastada ennekõike regulaarse arstliku kontrolli käigus. Näiteks emakakaelavähi tekkele eelnevaid muutuseid saab naistearst tuvastada PAP-testiga. Selleks kutsutaksegi naisi regulaarselt sõeluuringule. Mida varem kõrvalekalle leitakse, seda parem on ravi tulemus. Papilloomiviirusi on olemas üle saja tüübi, vähki tekitab neist vaid osa. Enamik HPV alatüüpidest on ohutud ja taanduvad iseenesest. Ent kõrge riskiastmega viirusetüübid põhjustavad emakakaelavähki või emakakaela epiteelirakkude muutusi, millest võib areneda kasvaja. Papilloomiviiruse tüübid HPV16 ja HPV18 põhjustavad 70% emakakaelavähi juhtudest. HPV6, HPV11 põhjustavad umbes 90%-l nakatunutest suguelundite tüügaste teket. Ainus siiani Eestis teostatud HPV levimusuuring (Uusküla 2010) on näidanud, et 18–35-aastaste naiste seas on kuni 38% nakatunud HPV-ga. Emakakaelavähi suhtes kõrge onkogeense (vähki tekitava – toim) riskiga HPV-ga oli nakatunud 21% naistest, sh 6,4% HPV16 tüvega ja 0,6% HPV18 tüvega. Seega on Eestis Lääne-Euroopa riikidega võrreldes suhteliselt kõrgenii üldine HPV kui onkogeensete HPV viiruste kandlus.
Emakakaelavähki saab ära hoida
Õnneks on emakakaelavähki haigestumise vastu võimalik ennast vaktsineerida. HPV vaktsiin on ohutu ja efektiivne ning pakub pikaajalist kaitset. Vaktsineerimiskuur kuni 15-aastastele koosneb kahest doosist ning üle 15-aastastele kolmest doosist. Vaktsiin annab kõige tõhusama kaitse neile, kes pole suguelu veel alustanud. Vaktsineerimise efektiivsus on teaduslikult tõestatud 9–15-aastastel lastel ja noorukitel ning 16–26-aastastel naistel, kuid vaktsineerida võivad end lasta kõik naised, kes elavad suguelu, sest on võimalik, et nad pole kõrge riskiastmega HPV tüvega nakatunud. 20218. aastal lisati riiklikusse immuniseerimiskavasse tüdrukute vaktsineerimine emakakaelavähi vastu. Emakakaelavähki ennetavat vaktsineerimist tehakse 12-aastastele tüdrukutele koolitervishoiutöötaja juures. Lapsevanema erisoovil on vaktsineerida võimalik ka perearsti juures. Vaktsineerimine on vabatahtlik ja tasuta ning alaealiste puhul peab otsuse langetama lapsevanem. HPV-vastane vaktsineerimine ei mõjuta tüdrukute ja naiste võimalusi rasedaks jääda ega avalda mingil viisil mõju järgnevatele rasedustele. Eestis on registreeritud kolm HPV-vastast vaktsiini – kahevalentne Cervarix, neljavalentne Silgard ja üheksavalentne Gardasil-9. Kõik vaktsiinid kaitsevad kahe kõige ohtlikuma alatüübi (HPV16 ja HPV18) vastu. Riiklikku immuniseerimise kavasse kuulub 9-valentne vaktsiin. Praegu teostatakse enamus vaktsineerimisi 9-valentse vaktsiiniga, mis kaitseb tüvede 6; 11; 16; 18; 31,33; 45; 52,58 eest.Sõeluuringutel osalemine on oluline
Oluline on siiski teada, et vaktsineerimine ei välista emakakaela vähki haigestumise võimalust täielikult, kuid vähendab oluliselt sellesse haigestumise riske. Lisaks HPV16-le ja HPV18-le on veel teisi kõrge riskiastmega HPV tüvesid, mille vastu kaitse puudub. Seega tuleks hoolimata vaktsineerimisest käia iga-aastases günekoloogilises kontrollis ja lasta teha PAP-testi.Oluline on siiski teada, et vaktsineerimine ei välista emakakaela vähki haigestumise võimalust täielikult, kuid vähendab oluliselt sellesse haigestumise riske.„HPV vaktsiinid on efektiivsed ja hästi talutavad ning uuringud lubavad oletada, et emakakaelavähi vältimisel on nad sama efektiivsed kui hästi läbiviidud skriiningprogrammid (sõeluuringud – toim) koos PAP-testiga. Tuleb siiski rõhutada, et emakakaelavähi skriiningprogrammid on igal juhul vajalikud, et leida ja ravida haigusjuhte, mille on põhjustanud vaktsiinis mittesisalduvad onkogeensed HPV tüved ning uurida naisi, keda ei ole (veel) vaktsineeritud. See tähendab, et vaktsineerimine HPV vaktsiiniga peab olema naise väga teadlik otsus, sest vaatamata vaktsineerimisele tuleb tal emakakaelavähi ennetamiseks jätkuvalt sõeluuringutes osaleda,“ tõdevad Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi teadlased uuringus „Inimese papilloomiviiruse vastaste vaktsiinide kulutõhusus Eestis“. Kui soovid endale kindlustunde tagada ja ennast emakakaelavähi vastu vaktsineerida või selle üle aru pidada, kas vaktsineerida või mitte, tule Confidosse naistearsti või peremeditsiini eriarsti vastuvõtule.
Naistearstid soovitavad
Emakakaelavähi ärahoidmiseks ja varaseks avastamiseks on tähtis:- regulaarne kontroll naistearsti juures
- HPV kui peamise emakakaelavähi riskiteguri vastane vaktsineerimine enne suguelu algust
- emakakaelavähi sõeluuringul osalemine (ka juhul, kui oled HPV vastu vaktsineeritud)
- sugulisel teel levivatest haigustest hoidumine
- mittesuitsetamine