Rahutute jalgade sündroom, mis piinab iga kümnendat inimest, on ravitav Jaga

Rahutute jalgade sündroom vanust ei küsi, see võib alata ükskõik millises eas. Kuid tõhus ravi on olemas, kinnitab Confido Erameditsiinikeskuse neuroloog dr Toomas Toomsoo. Rahutud jalad ehk teaduslikult Wittmaack–Ekbomi sündroomi kogeb mingil perioodil või ka vaid mõnel korral elu jooksul 10-15 protsenti inimestest, esinemissagedus tõuseb järsult vanemas eas. Uuringud näitava aga, et kuni 45% patsientidest tunneb sümptomeid esimest korda juba enne 20. eluaastat. Samas vaid 3–5 protsendil neist, kes rahutute jalgade sündroomi tunnetavad, tekib mingil eluhetkel tõsine vajadus arsti poole pöördumiseks.

Rahutute jalgade sündroomi ja sellega kaasneva, igapäevast elu häiriva unepuuduse ja meeleoluhäirete käes ei pea kannatama. Tõhus ravi on olemas.

Milles rahutute jalgade sündroom seisneb? Sümptomid tekivad peamiselt õhtul ja öösel ning võivad olla väga erilaadsed – alates kriipivast ja torkivast tundest, tuimusest või „sipelgate jooksmisest“ kuni piinavate valude ja sügeluseni jalgades. Mõned inimesed kirjeldavad ka põletuse või kuumuse tunnet, „elektrivoolu surinat“ või seletamatut ebamugavust (ei tea, kuidas oma jalgu panna). Tunded on väga mitmekesised ning mis peamine – need ei lase inimesel uinuda. Rahutus võib tekkida ka kätes ning mõnikord tabada isegi amputeeritud jäsemeid. Halvemal puhul esinevad sellelaadsed probleemid ka päeval, mille tõttu patsient ei saa pikemat aega istuda bussis, lennukis, tähtsal koosolekul ega olla rooli taga, kuna tunneb vältimatut tahet tõusta ja jalgu sirutada.

Rahutud jalad ja unepuudus

Ebamugavustunde vastu aitabki jalgade liigutamine, ka õhtul teki all und oodates. Vahel peab inimene koguni püsti tõusma ja edasi-tagasi kõndima. Selle tulemusel saabub kergendus peaaegu silmapilkselt ja kestab nii kaua, kuni jäsemed on liikumises.

Kuna uni on rahutute jalgade tõttu häiritud, tekib sündroomi käes kannatajatel sageli unepuudus.

Kuna aga uni on rahutute jalgade tõttu häiritud, tekib sündroomi käes kannatajatel sageli unepuudus, mis omakorda võib tõsta südamehaigustesse ja depressiooni haigestumise riski, põhjustada keskendumisraskusi ja vähendada töövõimet. Rahutute jalgade sündroomi laadseid vaevusi kogeb umbes kolmandik aneemiaga patsiente, samuti pea iga kolmas naine raseduse viimasel kolmandikul. Rohkem kui 60 protsendil rahutute jalgade sündroomi all kannatanuist esineb seda ka suguvõsas. Oluline on teada, et mõned igapäevases kasutuses olevaid ravimid (näiteks osad antidepressandid ja antipsühhotikumid) võivad samuti rahutute jalgade sündroomi vaevusi esile kutsuda.

Ravimid toovad kergenduse

„Kuid rahutute jalgade sündroomi ja sellega kaasneva, igapäevast elu häiriva unepuuduse ja meeleoluhäirete käes ei pea kannatama. Tõhus ravi on olemas,“ selgitab dr Toomas Toomsoo, kelle sõnul kahtlustatakse tõve tekke alustena häireid dopamiini ning raua ainevahetuses. Sündroomi diagnoosimiseks tuleb pöörduda neuroloogi vastuvõtule. Konsultatsiooni käigus teeb tohter kindlaks, kui tihti sümptomeid esineb, kui mitu korda inimene öö jooksul ärkab ning kui tõsine tema haigus on. Diagnoosi panekul lähtub ta eelkõige patsiendi ütlustest, lülitades samal ajal välja kõik muud võimalikud põhjused.

Ravi on enamasti tõhus, kõrvaldades valu ja vähendades oluliselt jalgade motoorset rahutust.

Seejärel üritatakse ravimitega sümptomeid vähendada, võttes eesmärgiks selle, et inimene saaks magada ning võimalikult normaalset elu elada. Ravi on enamasti tõhus, kõrvaldades valu ja vähendades oluliselt jalgade motoorset rahutust. Sümptomid võivad kaduda päevadeks, nädalateks või kuudeks. Kuid kui ravi unarusse jäetakse, naasevad need taas. „Rahutute jalgade sündroomi puhul on oluline ravi järjepidevus,“ rõhutab dr Toomas Toomsoo ning soovitab sündroomi kahtluse korral neuroloogi vastuvõtule tulla. Broneerin aja neuroloogi konsultatsioonile