Peavigastused on neuroloogia valdkonnas oluline probleem. Need võivad ulatuda kergetest põrutustest kuni raskete traumaatiliste ajukahjustusteni (ingl traumatic brain injury – TBI), millel võib olla püsiv mõju inimese mõtlemisele ning füüsilisele ja emotsionaalsele heaolule.
Levinumad peavigastused
Ajuvapustus on traumaatiline ajukahjustus, mis on põhjustatud äkilisest löögist või põrutusest pähe või löögist kehale, mille tagajärjel pea ja aju liiguvad kiiresti edasi-tagasi. See äkiline liikumine võib põhjustada aju põrgatamist või väändumist kolju sees, mis omakorda põhjustab ajus keemilisi muutusi ja mõnikord ajurakkude kahjustumist. Ajuvapustuse sümptomid on erinevad ja need võivad olla peavalu, segasus, pearinglus, iiveldus ja ajutine mälukaotus. Kuigi ajuvapustust nimetatakse sageli kergeks ajukahjustuseks, sest see ei ole tavaliselt eluohtlik, võivad selle tagajärjed olla rasked ja pikaajalised, mistõttu on vaja kiiret arstiabi ning nõuetekohast ravi.
Ajupõrutus on spetsiifiline traumaatilise ajukahjustuse tüüp, mida iseloomustab aju verevalum ja verejooks. See tekib otsesest löögist või löögi tagajärjel tekkinud kahjustusest, mille tõttu aju põrkab vastu kolju sisepinda. Selle kokkupõrke tagajärjel saavad kahjustada veresooned ja tekib verejooks, mille tõttu tekib kahjustatud ajupiirkonnas verevalum. Ajupõrutuse sümptomid võivad sõltuvalt vigastuse raskusastmest ja asukohast erineda, kuid võivad hõlmata peavalu, pearinglust, segasust ja neuroloogilisi nähte. Võimaliku turse ja suurenenud koljusisese rõhu tõttu vajab ajupõrutus kohest ravi ja kiiret arstiabi jälgimise tagamiseks.
Kombineeritud ajuvigastus on ajukahjustuse eriliik, mis hõlmab ajukahjustust kahes eri kohas: otsese kokkupõrke kohas ja selle vastasküljel. Inglise keeles kasutatakse sõna coup, mis viitab vigastusele kohas, kus pea sai löögi, ning contrecoup tähistab vigastust aju vastaspoolel. See kahekordne vigastus tekib siis, kui tugeva löögi tagajärjel põrkab aju esmalt kokkupõrkekohas vastu kolju sisepinda ja seejärel põrkab tagasi, põhjustades löögi vastasküljele. Sellest tulenevad vigastused võivad põhjustada põrutusi või verevalumeid mõlemal pool ajus. Taolisi vigastusi täheldatakse sageli autoõnnetuste, kukkumiste või vägivaldsete raputuste korral ning need võivad viidata trauma jõule ja suunale. Kuna need vigastused võivad põhjustada ulatuslikke ajukahjustusi, on vaja viivitamatult meditsiinilist hindamist ja sekkumist.
Difuusne aksonaalne ajukahjustus on raske ajukahjustuse vorm, mis tekib aju kiirest kiirendamisest või aeglustumisest kolju sees. Erinevalt fokaalsetest ajukahjustustest, mis on lokaliseeritud konkreetsesse piirkonda, mõjutab see laiemat ajupiirkonda. Seda iseloomustab aju pikkade närvikiudude ehk nn aksonite lõikumine või rebenemine aju pehmete kudede kihtide liikumise tõttu. Selline liikumine häirib aju regulaarset kommunikatsiooni ja keemilisi protsesse ning põhjustab sündmuste ahela, mille tulemuseks võib olla ajuturse, edasine aksoonikahjustus ja isegi surm. Sümptomid võivad ulatuda kergest pearinglusest või iiveldusest kuni sügava teadvusetuse või koomani. Arvestades selle hajusat iseloomu ja võimalikku märkimisväärset neuroloogilist kahjustust, peetakse seda ajukahjustuse vormi üheks kõige laastavamaks ajutrauma tüübiks ja see nõuab viivitamatut arstiabi.
Koljuluumurd on peavigastus, mille all mõistetakse ühe või mitme koljuluu murdumist või pragunemist, mis on sageli tingitud löögist või otsesest löögist vastu pead. Sõltuvalt trauma iseloomust ja tugevusest võivad koljumurrud olla erineva raskusastmega, alates lihtsatest murdudest kuni keerulisemate murdudeni, mille korral võivad luufragmendid tungida aju sisse. On olemas neli peamist koljumurru tüüpi: lineaarne (sirgjooneline murd), depressiivne (kui luu on surutud sissepoole), diastaatiline (mõjutab koljuõmblusi, esineb tavaliselt imikutel) ja basilaarne (kolju põhjas asuv murd). Sümptomite hulka võivad kuuluda valu, turse, verevalumid, verejooksud ja rasketel juhtudel neuroloogilised häired või peaaju-seljaaju vedeliku lekkimine. Võimalike ajukahjustuste ja tüsistuste tõttu on koljumurru kahtluse korral vajalik viivitamatu meditsiiniline hindamine ja sekkumine.
Läbistav peavigastus, mida sageli nimetatakse avatud peavigastuseks, tekib siis, kui väline objekt läbistab kolju ja lõhub ajukude. Erinevalt kinnistest peavigastustest, mille korral kolju jääb terveks, on läbistavate vigastuste puhul tegemist koljuõõnsuse otsese rikkumisega. Tavalised põhjused on püstoli- või torkevigastused, teravate esemete tekitatud rasked traumad. Need vigastused võivad põhjustada kahjustatud ajupiirkondade kohese kahjustuse, mis põhjustab neuroloogilisi häireid, verejooksu ja turset. Lisaks sellele on suurenenud nakkusoht, kuna sisse on sattunud võõrkehi ja aju võib saastuda. Sümptomid võivad sõltuda vigastuse asukohast ja ulatusest, kuid võivad hõlmata tugevat peavalu, teadvuse kaotust, epilepsiahooge ja neuroloogilisi kahjustusi. Arvestades läbistavate peavigastuste rasket iseloomu, vajavad need kiiret arstiabi ja sageli kirurgilist sekkumist, et eemaldada võõrkehad ja parandada kahjustused.
Kõige sagedasemad peavigastuste põhjused
- Need on eriti sagedased eakate seas, kuna eakate nägemine on halb, neil esinevad tasakaaluprobleemid ja nende lihased on nõrgenenud, ning väikeste laste seas, kelle motoorika alles areneb.
- Sõidukitega seotud kokkupõrked. See hõlmab autoõnnetusi, mootorrattaõnnetusi, jalgrattaõnnetusi ja ka jalakäijate kokkupõrkeid. Sellised õnnetused võivad põhjustada mitmesuguseid peavigastusi, alates kergetest põrutustest kuni raskete ajukahjustusteni.
- Spordi- ja vabaaja tegevused. Kontaktspordialad nagu jalgpall, ragbi, poks ja jäähoki, samuti sellised tegevused nagu rula- ja jalgrattasõit kujutavad endast märkimisväärset peavigastuste ohtu, eriti kui ei kasutata kaitsevahendeid, näiteks kiivreid.
- Vägivald. Siia alla kuuluvad füüsilised rünnakud, tulirelvad ja perevägivald. Löögid vastu pead, olgu need siis rusikate, relvade või muude esemetega, võivad põhjustada mitmesuguseid peavigastusi.
- Tööga seotud vigastused. Teatud ametialadel, eriti ehituses, tootmises ja põllumajanduses, on suurem oht saada peavigastusi kõrgelt kukkumise, masinate või kukkuvate esemete tõttu.
- Ohtlikud plahvatused ja lahinguvigastused. Sõjaväelasi ohustavad plahvatused, mis võivad põhjustada traumaatilisi ajukahjustusi isegi ilma otsese löögita pähe.
- Mõnedel traagilistel juhtudel võivad inimesed iseendale kahju tekitada, mis viib peavigastuse tekkimiseni.
Tasub märkida, et kuigi mõned peavigastused võivad olla kerged, võivad neil olla pikaajalised tagajärjed, mistõttu on ennetamine ja kohene arstiabi väga oluline.
Mõned nõuanded, kuidas ennetada peavigastusi
Ohutus peaks olema alati esmatähtis, eriti kui arvestada peavigastuste võimalikku raskust ja pikaajalisi tagajärgi. Siin on mõned üldised strateegiad ja meetmed peavigastuste riski vähendamiseks.
Sporti tehes
Kandke alati sobivat kiivrit, kui sõidate jalgrattaga, mootorrattaga, rulaga, lumelauaga, rulluiskudega, suusatate või tegelete teiste kontaktspordialadega. Veenduge, et kiiver sobib korralikult ja vastab ohutusstandarditele.
- Kasutage kaitsepeakatteid ja muud turvavarustust.
- Järgige ohutut tehnikat ja juhiseid.
- Tagage nõuetekohane treenimine ja järelevalve.
Kodus
- Paigaldage treppidele käsipuud.
- Kasutage vannitoas libisemiskindlaid matte.
- Tagage piisav valgustus, eriti sellistes kohtades nagu trepikojad.
- Hoidke põrandad vedelevatest asjadest ja segadusest puhtad.
- Kaaluge eakatel tasakaaluharjutusi ja füsioteraapiat.
- Kinnitage raske mööbel, et vältida selle ümberminekut.
- Paigaldage aknast kukkumise vältimiseks akna ette piirded.
- Kasutage väikeste laste kaitseks trepi ülemises ja alumises osas turvaväravaid.
Mänguväljakul
Veenduge, et mänguväljaku seadmed on hästi hooldatud ja neil on pehmed maandumisalad, näiteks liiv või kumm. Jälgige lapsi mängu ajal.
Autos ja rattal
- Vältige autojuhtimist alkoholi või narkootikumide mõju all.
- Kandke sõidukis alati turvavööd.
- Järgige liiklusreegleid ja vältige tähelepanu hajumist, näiteks tekstisõnumite saatmist autojuhtimise ajal.
- Veenduge, et lapsed istuvad autos vanusele vastavates turvaistmetes ja istmed on õigesti paigaldatud.
- Kasutage mootorrattaga ja jalgrattaga sõites kiivrit.
Tööl
- Kandke ehitus- või tööstuskeskkonnas kaitsekiivrit.
- Järgige ohutusjuhiseid ja koolitusprotokolle.
- Veenduge, et masinad on hästi hooldatud ja töötajad on nende kasutamiseks koolitatud.
Suhetes
- Õppige konfliktide lahendamise tehnikaid.
- Olge teadlik ümbritsevast keskkonnast.
- Otsige abi või nõustamist, kui olete vägivaldses suhtes.
Sõjaväes ja õiguskaitseorganites
Tagage operatsioonide ajal ja konfliktipiirkondades nõuetekohane väljaõpe ja kaitsevahendite kasutamine.
Haridus ja teadlikkuse suurendamine
Edendada avalikkusele suunatud teadlikkust suurendavaid kampaaniaid peavigastuste ennetamise tähtsuse kohta. Kuigi kõiki peavigastusi ära hoida on võimatu, võib ettevaatusabinõude rakendamine vähendada oluliselt vigastuste riski ja raskusastet.
Kokkuvõtteks
Peavigastuste liikide ja tagajärgede mõistmine on ennetamiseks ning asjakohaseks raviks ülioluline. Kui teil või teie tuttaval tekib peavigastus, on oluline pöörduda viivitamatult arsti poole, isegi kui vigastus näib olevat väike. Varajane sekkumine võib oluliselt mõjutada tulemust ja paranemisprotsessi. Kõige tähtsam on aga peavigastusi ennetada, järgides ohutusnõuandeid ja hoides oma tervist.
Allikad
- Mack MG, Sacks JJ, Thompson D. Testing the impact attenuation of loose fill playground surfaces. Injury Prevention 2000;6:141–144.
- Evans RW, et al. Acute mild traumatic brain injury (concussion) in adults. https://www.uptodate.com/contents/search. Accessed Dec. 17, 2020.
- Traumatic brain injury: Hope through research. National Institute of Neurological Disorders and Stroke. https://www.ninds.nih.gov/Disorders/Patient-Caregiver-Education/Hope-Through-Research/Traumatic-Brain-Injury-Hope-Through. Accessed Dec. 17, 2020.