Kuna eluiga pikeneb, siis kasvab ka mäluhäiretega inimeste arv: kui 2019. aastal oli maailmas umbes 57 miljonit dementsusega inimest, siis 2050. aastaks prognoositakse selle arvu kolmekordistumist. Eriti suur mäluhäirete risk varitseb eakaid, kes elavad üksi.
Kuigi mäluhäirete tekke tagasipööramiseks veel ravi pole, leidub selle protsessi aeglustamiseks üks vägagi tore lahendus, mis avastati tänu hiljuti lõppenud uuringule. Selles uuringus jälgiti Inglismaal kaheksa aasta jooksul ligi 8000 inimest, kellel vanust üle 50 aasta. Analüüsiti uuritavate episoodilist mälu ning täidesaatvaid funktsioone ehk sõnalist mälu ja sõnalist voolavust.
Uuringu tulemusel selgus, et võrreldes nende üksi elavate inimestega, kellel lemmiklooma ei ole, toimus üksi elavate lemmikloomapidajate puhul mälu funktsioonide taandareng oluliselt aeglasemalt.
See avastus näitab, et lemmikloom on tõeliselt hea ja kasulik kaaslane, eriti üksikute vanemaealiste inimeste jaoks. Lisaks sellele, et kass või koer pakub perenaisele või peremehele seltsi, toob päevadesse rõõmu ja maandab stressi, pidurdab ta ka mäluhäirete progresseerumist.
Allikas: 10.1001/jamanetworkopen.2023.49241