Depressioon – liiga tuttav, et märgata?
11.10.2017
„Depressiooni on nimetatud vaimse tervise külmetushaiguseks, viidates selle haiguse laialdasele levikule. Elu jooksul kogeb depressiooni 8-12% inimestestja uuringud näitavad püsivat tõusu depressiooni levimuses," nendib kliiniline psühholoog Margus Laurik.
Depressiooni diagnoosimiseks vaatavad psühholoogid ja psühhiaatrid Confido erameditsiinikeskuse kliinilise psühholoogi Margus Lauriku sõnul erinevaid sümptomeid ja toimetulekut pikema perioodi jooksul. „Kõigil inimestel võib ette tulla päevi, kus kogetakse halba tuju või huvi ja motivatsiooni puudust. Meeleolu kõikumine on normaalne ja halb tuju taastub vahel poole päeva jooksul, vahel paari päeva jooksul. Depressiooni saab aga diagnoosida juhul, kui sümptomid on kestnud vähemalt kaks nädalat,“ lausub ta.
Kuidas depressiooni ära tunda?
Põhilised depressiooni sümptomid on psühholoogi sõnul alanenud meeleolu, vähene huvi ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Lisaks võib esineda tähelepanu ja keskendumisvõime alanemist, inimese enesehinnang võib langeda, mõnikord tuntakse süütunnet või nähakse end väärtusetuna. Ellusuhtumine võib muutuda pessimistlikuks ning tulevik võib näida lootusetuna. „Keerulisematel juhtudel võivad pähe tulla isegi mõtted ennast kahjustada või isegi elu lõpetada,“ nendib Margus Laurik.Depressiooni saab diagnoosida juhul, kui sümptomid on kestnud vähemalt kaks nädalat.Samuti ei saa paljud inimesed depressiooni puhul tema sõnul öösel hästi magada ning nende söögiisu muutub - hakatakse kas palju rohkem või vähem sööma. „Selleks, et arst saaks depressiooni diagnoosida, peab kerge depressiooni puhul ilmnema vähemalt kaks põhilist sümptomit ning vähemalt kaks lisasümptomit,“ räägib Laurik täpsustades, et raske depressiooni puhul peab ilmnema vähemalt kolm põhisümptomit ning vähemalt neli lisasümptomit. Depressiooni raskusastet hinnates uurib psühhiaater või psühholoog ka seda, mil määral on inimese elutegevus depressiooni sümptomite poolt häiritud. Sümptomid võivad erinevates kontekstides erinevalt esineda, seepärast hindab arst, kuidas patsiendil läheb tööl, milline on koduse elu kvaliteet elu, suhted ja milline on motivatsioon vabal ajal meeldivat tegevust leida.
Depressioon avaldub väga erinevalt
„Nagu paljude teiste psüühikahäirete puhul, võib depressioon erinevatel inimestel väga erinevalt väljenduda,“ räägib Margus Laurik. Näiteks noorukite puhul võib depressioon tüüpilise kurvameelsuse ja jõuetuse asemel väljenduda hoopis kõrgendatud ärevuse, ärrituvuse ja rahutusena. Meeleolu halvenedes võivad inimesed hakata otsima muid vahendeid, et toime tulla. Näiteks võidakse endasse tõmbunult pidevalt peas samu asju läbi ja üle mõelda, nende üle kasutult ja häirivalt juureldavõi hakata teatud olukordi ja teemasid vältima.Inimene saab enda eest hoolitseda, teadvustada oma vajadusi, olla enda suhtes lugupidav ja heasoovlik.„Kognitiivne vältimine on oluliste tähelepanu vajavate teemade, ülesannete eest põgenemine,“ lausub Laurik lisades, et sellistesse käitumistesse kinni jäämine aeglustab igapäevaelu toimetamisi, ning see võib omakorda süvendada raskeid tundeid ja praktilise elu keerukust. Tema sõnul näitavad uuringud, et seesugune samade asjade peas läbi ketramine soodustab meeleolu langust, soodustab vildakusi või kallutatust mõtlemises, vähendab kasulikke toimetulekuviise ning vähendab võimet lahendada suhetes tekkivaid probleeme. „Depressioonist paranemiseks on oluline tuvastada selliseid pärssivaid mõttemustreid ja toimetulekuviise, et saaks neid muuta,“ ütleb psühholoog.