Paljud teevad iluprotseduure, et end oma nahas paremini tunda, kuid mõnikord võib välimus muutuda kinnisideeks. Kas välimuse eest saab liiga palju hoolitseda? Vastavad kaks valdkonnaeksperti: Confido Esteetika kliiniku esteetilise meditsiini õde Triinu Lääne ja Confido Vaimse Tervise Kliiniku psühhiaater dr Kadri Kasak.
Alustame kõigepealt sellest, et miks on teie arvates iluprotseduurid nii populaarsed?
Dr Kadri Kasak: Selleks et hea välja näha, ei pea muidugi iluprotseduuridel käima, kuid paljudel aitavad iluprotseduurid seda eesmärki paremini saavutada. Soov hea välja näha ei ole pelgalt pealiskaudsete pärusmaa, vaid rahulolu oma välimusega on ühe tunnusena sees ka Beck’i depressiooniküsimustikus, mida kasutatakse psühhiaatrias väga laialt depressiooni raskusastme hindamiseks. Mida kehvemaks enda väljanägemist selles küsimustikus hinnatakse, seda suurem on tõenäosus, et tegemist on raske vaimse tervise probleemiga. Seega võiks positiivne arvamus oma välimusest olla sellest vaatevinklist mitte nn egotripp, vaid hea vaimse tervise tunnusmärk.
Triinu Lääne: Esteetilise meditsiini õena saan kinnitada, et iluprotseduurid on populaarsed ja teenuste pidev areng ning reklaamimine mõjutab ka klientide ootuseid. Kliendid jõuavad ilukabinetti sageli, et saada hoolitsusi konkreetsete probleemide, näiteks kortsude, aknearmide või ebaühtlase nahatooni lahendamiseks ning tunda end oma nahas mugavamalt ja enesekindlamalt. Lisaks on iluhoolduste populaarsusele kaasa aidanud ka sotsiaalmeedia kasvav mõju ja soov säilitada nooruslikku välimust. Paljud ei tee neid protseduure pelgalt edevuse, vaid ka hea enesetunde ja üldise heaolu parandamise eesmärgil.
Kas inimene hoolitseb enda välimuse eest, sest armastab ennast, või on enesekindel ja endast heal arvamusel, sest hoolitseb enda eest?
Dr Kasak: Psühhiaatri seisukohast vaadates tuleb kõigepealt loomulikult enesearmastus ehk kõik saab alguse mõtetest. Kui mõelda endast häid ja armastavaid mõtteid, siis tehakse ka toiminguid (ükskõik, kas peame siin silmas iluprotseduure või tervislikku toitumist), mis seda kinnistavad või reaalsuseks loovad. New age’i terminoloogias võiks seda nimetada „manifesteerimiseks“, mis tähendab, et soovitud tulemusele eelneb alati positiivne mõte ja alles seejärel tulevad teod.
Lääne: Usun, et enesearmastus ja enesehool on omavahel tugevalt seotud ning mõjutavad teineteist pidevalt. Kui mõned inimesed teevad iluprotseduure enesearmastuse väljendusena, siis teised leiavad, et oma välimuse eest hoolitsemine suurendab eneseväärtuse ja -armastuse tunnet. Oluline on siiski mõista, et iluprotseduuride tegemise motiivid võivad olla väga erinevad.
Millist mõju avaldavad iluprotseduurid meie vaimsele tervisele?
Lääne: Nähes igapäevaselt oma välimusega rohkem rahulolevaid kliente, kui oleme parandanud nende murekohti või saavutanud oodatud tulemused, julgen kogemuse põhjal öelda küll, et inimesed lahkuvad kabinetist enesekindlamana. Siiski on oluline seada protseduuride suhtes realistlikud ootused ja säilitada tervislik mõtteviis, sest liigne keskendumine välimusele ei pruugi alati olla hea.
Dr Kasak: See sõltubki tugevalt sellest, mis meil protseduuriga seoses peas keerleb. Kui inimene mõtleb, et sellest pole niikuinii kasu või on ootused ebarealistlikult kõrged, siis võib protseduuri tulemus mõjuda vaimsele tervisele oodatust vastupidiselt.
Kui nüüd aga vaadata puhttehnilise nurga alt, siis teaduskirjanduses on uudse depressioonivastase ravimeetodina uuritud glabellaarjoone ehk kurjusekortsu botuliinisüste ning tulemused on olnud positiivsed. Kui halvata inimesel „kurja näo“ tegemise võime, mis sunnib muutma igapäevast miimikat, siis paraneb ka tema meeleolu.
Kindlasti ei tohi aga unustada, et ilu ei ole midagi standardset. Jah, on küll olemas parameetrid, mis muudavad inimese teiste silmis suurema tõenäosusega ilusaks, kuid iga keha ja nägu on võimalik „välja kanda“, ühel on see lihtsalt kergem kui teisel. Kui keegi suudab panna teisi uskuma, et midagi, mida varem peeti inetuks, on nüüd ilus, siis sünnibki uus trend.
Kas iluprotseduuridega saab vaimsele tervisele ka kahju teha?
Dr Kasak: Nii nagu kõige muuga, on ka iluprotseduuridega võimalik vaimsele tervisele kahju teha. Sellisel juhul aga ei pruukinud vaimne tervis juba enne protseduuri tippvormis olla.
Üks oluline küsimus, ennetamaks keerulisematest protseduuridest tekitatud kahju vaimsele tervisele, on, et kas protseduur on ikka inimese enda valik – kas ta teeb seda, et iseendale meele järele olla, kellegi teise poolehoidu võita või hoopis selleks, et kedagi jäljendada. Kindlasti võib siin näiteks tuua Kardashianide fännide hulgas aset leidnud tuharapiirkonna implantaadibuumi, mille järgijad said ilmselt valusa löögi, kui Kardashianid implantaadid eemaldada lasid.
Viimastel aastatel on olnud juttu ka sellisest nähtusest nagu Snapchati düsmorfia, kus noored hakkasid pöörduma plastikakirurgide poole sooviga näha välja samasugune, nagu oli pildifiltri abil loodud versioon neist endist.
T. Lääne: Selles olen Kadriga sama meelt. Seetõttu on oluline, et spetsialist käsitleks ka iluprotseduuride psühholoogilisi aspekte ja läheneks kliendile terviklikult. Üheskoos probleemi tuumani jõudmine ja kliendi ootuste väljaselgitamine on eelduseks, et pakkuda realistlikke lahendusi, millega klient pärast ka rahule jääb.
Triinu, kas ja kui sageli tuleb ette olukordi, et klienti on vaja ümber veenda mõne teise protseduuri kasuks või üldse teenusest loobuma?
Tuleb ikka ette, üsna sageli. Sellepärast pakume konsultatsiooni võimalust, et selgitada välja konkreetne mure ja koostada iluplaan. Konsultatsioon ei tähenda alati, et järgneb protseduurile registreerimine. Praegusel ajal tahavad paljud kliendid täidlaseid huuli ning seisan sageli olukorra ees, kus kliendi soov ei lähe kokku tasakaalus harmoonilise väljanägemisega või ei ole see protseduur talle näidustatud mõnel muul põhjusel – näiteks on selgelt aru saada, et inimene tahab selliseid huuli hoopis ühiskonna surve tõttu.
Oma kogemusest tean, kui oluline on vestelda kliendiga ausalt ja avatult, et selgitada välja tema põhjused ja ootused iluprotseduurile, seades samal ajal esikohale tema heaolu ja rahulolu, kuid selgitada ka protseduuri riske ning jätkusuutlikkuse põhimõtteid oma ilu säilitamisel.
Mis sunnib inimesi enda eest n-ö üle hoolitsema ja kuidas saada aru, et nüüd on tehtud rohkem kahju kui head?
Dr Kasak: Võib-olla tekitab küsimusi olukord, kus inimese elu koosnebki peaasjalikult ainult iseenda välimusega tegelemisest ning kõik muu on tagaplaanil. See ei tõota pikas perspektiivis head, seal taga võib tegemist olla isiksusehäire või mõne muu vaimse tervise probleemiga, mis võib vajada spetsialisti tähelepanu. Enim tuuakse kirjanduses välja liigset tähelepanu osutamist oma välimusele nartsissistliku ja histrioonilise isiksusehäirega patsientide ning keha düsmorfia häirega patsientide hulgas.
Mis puudutab enamikku vaimse tervise probleemidega inimesi, siis kuigi hetkel ei ole mul uuringut, millele seoses sellega viidata, siis arvatavasti osutatakse endale armastavat tähelepanu ja hoolitsetakse enda eest positiivses mõttes ikkagi pigem liiga vähe.
Lääne: Konsultatsioonides selgub erinevaid põhjuseid. Enamasti tuleneb see siiski sügavast ebakindlusest või ühiskondlikust survest vastata ebarealistlikele ilustandarditele.
Siinkohal on nii patsiendi kui ka spetsialisti jaoks väga oluline ära tunda, millal ületavad esteetilised sekkumised piiri parandamisest potentsiaalse kahju tekitamiseni. Selleks hindan konsultatsiooni käigus alati oma patsientide füüsilisi ja emotsionaalseid vajadusi enne esteetiliste protseduuride soovitamist.
Ülehoolitsemise märgid võivad olla liigne rahulolematus tulemustega, liiga sagedane protseduuride otsimine või heaolu muude aspektide unarusse jätmine esteetiliste tulemuste saavutamise kasuks. Ütlen ikka naljatades oma klientidele, et iluhooldus on nagu vürtsid – väike piserdus siin ja seal võib maitset parandada, kuid liiga palju võib roa ära rikkuda!