Laps jälle haige? 5 küsimust lasteõele

07.12.2023
Autor: Mai Miil

Viirused pühadel ei puhka – sügis-talvisel hooajal esineb lastel erinevaid ülemiste hingamisteede infektsioone, mis väljenduvad enamjaolt köha, nohu ja palavikuga. Sellist haigestumist võivad põhjustada üle kahesaja erineva viiruse. Lasteõde Hanna-Stina Aru õpetab, kuidas viirusesümptomeid leevendada ja millal arstiga nõu pidada.

„Enim levivad laste seas paragripi-, rino-, adeno-, koroona- ja RS-viiruste perekonda kuuluvad viirused. Ülemiste hingamisteede nakkuste puhul ei saagi me sageli teada, millise viirusega on täpsemalt tegu, ja tegelikult ei ole see ka oluline, sest viiruste vastu ravi ei ole, saame vaid sümptomeid leevendada,“ tõdeb Aru.

Kuidas alandada lapsel palavikku või leevendada peavalu?

Valu või palaviku leevendamiseks soovitab lasteõde anda lapsele paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavaid ravimpreparaate (küünlad, siirupid, tabletid). „Oluline on anda ravimit lapsele õiges koguses, sest palavikku alandab ja valu vaigistab kõige efektiivsemalt õiges doosis ravim. Paratsetamooli sisaldavat ravimit antakse ühekordse annusena lapsele 15 mg/kg kohta (4–6 h järel) ja ibuprofeeni sisaldavat ravimit ühekordse annusena 10 mg/kg kohta (6–8 h järel),“ selgitab Aru.

Viiruste korral antibiootikumid ei aita. „Antibiootikumid aitavad vaid bakteriaalse põletiku vastu ja neid tuleb võtta ainult arsti näidustusel,“ toonitab lasteõde ja lisab, et kui lapsel on bakteriaalne põletik ning arst on määranud antibiootikumravi, tuleks palaviku alandamiseks või valu vaigistamiseks lisaks võtta ka paratsetamooli või ibuprofeeni. Antibiootikum ise valu või palavikku ei leevenda, vaid hävitab põletikutekitajad.“

Kuidas leevendada nohu ja köha?

Nohu leevendamiseks on lasteõe sõnul kõige parem vahend nina loputamine füsioloogilise lahusega (NaCl lahusega). „See vähendab limaskesta turset ja puhastab nina nn pisikutest,“ selgitab Aru ja lisab, et leevendust pakuvad ka füsioloogilise lahusega (NaCl) tehtud inhalatsioonid. Lasteõde soovitab magamise ajaks lapsel peatsit kõrgemale tõsta, et lamades nohusekreeti liialt kurku ei valguks ja see köhaärritust ei põhjustaks. Samuti tuleks üleliigne tatt ninast eemaldada, sest nii on lapsel kergem hingata ja see vähendab ka tüsistuste tekkeriski (põskkoopapõletikud, kõrvapõletikud).

„Köha korral on abimeheks samad asjad – teha inhalatsioone füsioloogilise lahusega, tarbida palju vedelikke (et sekreeti vedeldada), tõsta ööseks peats kõrgemale,“ annab lasteõde nõu. „Kasutada võib ka hanerasvasalvi ja teha sinepivanne,“ lisab ta, kuid hoiatab, et kuna tegu on soojendavate protseduuridega, ei tohiks neid teha palavikuga üle 38,5ºC (väiksema palaviku puhul võib kasutada). Lasteõde ütleb, et käsimüügis olevatest köhasiirupitest teadusuuringute kohaselt erilist kasu ei ole. „Alla kaheaastastele ei tohi neid üldse anda ja 3–4-aastastele on nendest vähe kasu. Köha on organismi kaitserefleks ning seda pärssida ei tohiks,“ selgitab Aru.

Kurguvalu korral soovitab ta astelpaju-saialilleõli, mis kurku pihustatuna niisutab ja pehmendab kurgu limaskesti.

Mida teha, kui nohu ja köha kestavad üle kolme nädala?

„Kui tugev nohu on kestnud üle kahe nädala, paranemismärke ei ole, lisandub mõni muu murettegev sümptom (nt kõrvavalu), siis tuleks pöörduda arsti vastuvõtule,“ soovitab Aru. „Samuti tuleks arstiga konsulteerida siis, kui eritist tuleb mitu päeva ainult ühest ninasõõrmest, sest siis võib olla tegu ninna sattunud võõrkehaga.“

Kolm nädalat kestev köha on lasteõe sõnul üsna tavapärane nähtus – ägeda köha kestuseks loetaksegi kuni kolm nädalat. „Kui köha on kestnud üle nelja nädala või kui äge köha on alla üheaastasel lapsel, siis võiks võtta ühendust arstiga.“ EMO-sse soovitab Aru pöörduda siis, kui laps on loid, kasutab hingamisel abilihaseid, hingab häälekalt ja tal on raske hingata.

Kui kaua võiks hoida haiget või sümptomitega last kodus enne, kui uuesti lasteaeda või kooli naasta?

Kergem on öelda, millal on laps kindlasti nakkusohtlik, kui seda, millal ta enam ei ole. „Üldised reeglid on sellised, et kui laps on olnud palavikuvaba vähemalt 24 tundi, tema üldine enesetunne on hea ja äge haigusefaas on möödas – esineb veel jääknohu ja/või -köha, siis võib laps kollektiivi naasta.“ Lasteõde ütleb, et kõige paremini oskab lapse seisundit ja enesetunnet hinnata lapsevanem ise, aga mure või küsimuste korral võib alati konsulteerida õe või arstiga.

Kuidas turgutada lapse immuunsüsteemi?

Mingeid imevahendeid kahjuks olemas ei ole ja lasteõe sõnul taandub kõik üldistele tervise alustaladele. „Piisav uni, füüsiline aktiivsus, mitmekülgne ja täisväärtuslik toit ning võimalikult madal stressitase – lapse kuulamine ja piisav üks-ühele aeg turvalise täiskasvanuga,“ toob ta mõned näited ja lisab, et abi on kindlasti ka korralikust ning sagedasest kätepesust, millega saab pisikute levimist vähendada. „Lastele tuleks juurde anda D-vitamiini, ja võib-olla pakub raskel haiguste perioodil natukene tröösti teadmine, et iga läbipõetud haigusega saab lapse immuunsüsteem küpsemaks ja osavamaks,“ lohutab lasteõde Hanna-Stina Aru.

Rõõmus jõuluaeg on paraku ka aeg, mil haiglad ja erakorralise meditsiini osakonnad võivad olla ülekoormatud. Külmetussümptomite, allergiliste reaktsioonide, lapse haigestumise, nahaprobleemide korral või ravimiretsepti pikendamiseks on mugav lahendus Confido Digikliinik, kus arstid vastavad küsimustele telefoni, veebivestluse või video teel, seda ka nädalavahetusel ja pühade ajal.

Teisipäevast reedeni saab tulla lasteõe ehk pediaatriaõe võtuvõtule imikute, väikelaste ja koolilaste erinevate terviseprobleemide korral, vaktsineerimiseks ning ennetavaks tervisekontrolliks.

Hädaolukorras kutsuge kiirabi või viige laps erakorralise meditsiini osakonda. Näiteks kui kõrge palavik ei allu kodusele ravile, laps on loid ka temperatuuri langedes, laps on lisaks kõrgele palavikule veel äärmiselt viril või palavikuga koos esineb veel mõni muu muret tegev sümtom (nt.tugev valu). Samamoodi võiks otsida kiiresti abi, kui palavikuga kaasneb väga tugev peavalu, oksendamine või kuklakangestus, või kui palavikuga tekivad krambid või teadvuse häired, aga ka siis, kui laps hingab raskelt või häälekalt või keeldub joomast.