Kardioloog dr Tiina Uuetoa: Mehed ja naised erinevad ka südamehaigustes Jaga

Pahatihti kulgevad südamehaigused kaebusteta, nii et on raske kindlaks teha, millal peaks oma südame pärast muretsema. Kardioloog Tiina Uuetoa soovitab, et esmane südamehaiguse skriining võiks meestel toimuda alates 40. eluaastast ning naistel 50. eluaastast. Millised on südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktorid ning kuidas erinevad südame- ja veresoonkonnahaigused naistel ja meestel, räägivad Confido keskuse kardioloog ja rütmihäirete arst dr Hasso Uuetoa ning Confido keskuse kardioloog ja Ida-Tallinna Keskhaigla südameskeskuse juhtaja dr Tiina Uuetoa.

Tunne ohumärke!

Meestest enam esinevad naistel infarkti sümptomitena pigem atüüpiline valu, õhupuudus, väsimus ja nõrkus

„Eesti inimesed teavad võrdlemisi hästi südameinfarkti klassikalisi tunnused: valu vasakus rindkeres laiemal alal kiirgumisega kätte, selga ja kaela, millega võivad kaasuda rütmihäired ja õhupuudus,“ märgib dr Tiina Uuetoa. „Meestel esinevad klassikalised sümptomid sagedamini; naistel, eakatel ja diabeetikutel on infarktist tingitud vaevused sagedamini ebatüüpilised ja salakavalad. Meestest enam esinevad naistel infarkti sümptomitena pigem atüüpiline valu, õhupuudus, väsimus ja nõrkus. Just ebatüüpilised kaebused on üks põhjusi, miks naistel tekib meestega võrreldes enam viivitusi infarkti äratundmisel, diagnoosimisel ja haiglaravi alustamisel. See omakorda suurendab infarktijärgsete tüsistuste tekke riski. On abiks, kui südamehaigusega inimene osaleb ka ise enda jälgimise protsessis: mõõdab kodus vererõhku, oskab katsuda pulssi jne.“ Dr Tiina Uuetoa toob välja viisi olulist kardiovaskulaarse riski faktorit: vanus, hüpertensioon ehk kõrgvererõhktõbi, kolesterooli ainevahetushäired, suitsetamine ja veresuhkru ainevahetushäire. Viimases tekkimises on võtmetähendusega ülekaal. „Naistel tasub teada ka seda, et mitmete riskitegurite mõju erineb sooliselt, ja just naiste kahjuks – kõrge vererõhu, suitsetamise ja diabeedi mõju naiste kardiovaskulaarsele riskile on rohkem väljendunud kui meestel.“

Mehed ja naised erinevad

„Meeste ja naiste haigestumist vaadeldes on tähelepanuväärne, et põhilistesse südame- ja veresoonkonnahaigustesse nagu vererõhuhaigus ja isheemiatõbi (mille tüsistuseks on südameinfarkt) haigestuvad naised Eestis umbes 10 aastat hiljem kui mehed,“ märgib dr Tiina Uuetoa. Huvitav on asjaolu, et südame- ja veresoonkonnaravimite kliinilistes ravimuuringutes on ajalooliselt olnud naiste esindatus suhteliselt väike.

Umbes kümmekond aastat tagasi asuti südame- ja veresoonkonnahaiguste temaatikas naisi meestest eristama

Dr Tiina Uuetoa sõnul on ravimiuuringutes viimase ajani kaasatud ülekaalukalt mehi, naiste osalus on olnud umbes 30%. „1950.-ndatel aastatel deklareeriti USA südamekongressidel, et naiste peamine roll südame- ja veresoonkonnahaiguste üldises käsitluses ja tegevustes on hoida oma südamehaigeid mehi... Umbes kümmekond aastat tagasi asuti südame- ja veresoonkonnahaiguste temaatikas naisi meestest eristama – surevad ju koguni pooled naised südame- ja veresoonkonnahaigustesse samamoodi nagu tugevam sugu. Südamehaigused ei ole pelgalt „meeste haigused“ nagu seni arvati. Näiteks insult on naistel sagedasem südame- ja veresoonkonnahaiguste surmapõhjus kui meestel. Kui 40 aastat tagasi oli kliinilistes uuringutes enim kaasatud patsient valge keskealine mees, on täna fookuses patsientide erinevate alagruppide laiapõhjaline kaasamine. Nõnda uuritakse üha aktiivsemalt patsiente, keda varem tavatseti käsitleda nn. minoriteetidena nagu näiteks erinevad rassid, naised, eakad ning mitmete kaasuvate haigustega patsiendid. Eesmärgiks peaks olema tõenduspõhine ravi erinevatele haigetele, nii nagu nad on tegelikus elus, mitte nö katseklaasi patsientidele. Erinevuste teadvustamine ja teadmine on olulised. Nõnda näiteks erinevad ravimite imendumine, jaotus, ümbertöötlemine organismis ja eritumine naistel meestest ja see on arvatavaks põhjuseks, miks naistel esineb südameravimite kasutamisel 1,5–1,7 korda enam kõrvaltoimeid kui meestel; need võivad kulgeda raskemalt ja vajada sagedamini hospitaliseerimist. Ravi peab olema tõhus, aga ka võimalikult ohutu!“ Keha poolt toodetud naissuguhormoonid ehk östrogeenid kaitsevad naisi südamehaiguste eest. Seetõttu tõuseb naiste risk haigestuda südamehaigustesse märkimisväärselt pärast menopausi, olgu viimane kas loomulik menstruatsiooni lakkamine või tekkida kirurgilise operatsiooni tulemusena. „Kui varasemalt loodeti, et hormoonasendusraviga on võimalik ennetada menopausi jõudnud naiste südame- ja veresoonkonnahaigusi, on praeguseks paraku selge, et loodetud kasu ei teki ja ennetuseks seda ei soovitata,“ võtab Tiina Uuetoa kokku.

Pärilikkust ei saa alati süüdistada

Umbes 30% südamehaigustest põhjustab geneetika ning 20% käitumuslikud ja söömisega seotud harjumused

Enamik südamehaigusi kujuneb elu jooksul, kuid väga palju sõltub ka geneetilisest taustast. Dr Hasso Uuetoa jätkab: „Umbes 30% südamehaigustest põhjustab geneetika ning 20% käitumuslikud ja söömisega seotud harjumused. Tervise kvaliteedi määrab ka ümbritsev keskkond. Nn „külmapiirkonna“ inimeste ainevahetus on tõenäoliselt aja jooksul loodusliku valiku tulemusena teistsuguseks kujunenud, kui Vahemere äärsetel rahvastel – ellujäämiseks oli oluline külmal ajal energiat säästa. Ainevahetus on meil aeglasem, rasv salvestub kergemini, ülekaal on kerge tekkima. Kahjuks pole ka meie ühiskonna heaolu tase nii kõrgele jõudnud nagu Skandinaavias, et kõigil oleks võimalus olla sportlik, vähem töötada, elada stressita ning tervislikumalt toituda“. Tiina Uuetoa lisab, et kuigi me soovime ennast sättida Põhjamaade hulka, näitab kardiovaskulaarsetesse haigustesse haigestumise riskide statistika sarnasust hoopis Baltimaade, Ukraina, Gruusia ja Venemaaga, mis annab tunnistust, kui suurt mõju omavad ühiskondlikud olud ja elustiil. --- Confido keskuses töötavad Eestis hinnatud südamearstid (kardioloogid) dr Tiina Uuetoa, dr Sirje Masik, rütmikardioloog dr Hasso Uuetoa, ja südametervise arst, kardioloog prof Margus Viigimaa. Kardioloogide ja südame tervise kontrolli kohta loe lähemalt » Broneerin aja kardioloogi konsultatsioonile Allikas: Raadio KUKU saated "Mõtle tervelt", 18.08.2018 Saatejuht: Marek Strandberg Toimetaja: Katrin Idla