Seda, milliste sümptomite korral pöörduda naistearsti vastuvõtule, selgitab Confido naistearst dr Lea Lang. Naistearsti sõnul tuleb günekoloogilise kontrolliga alustada suguelu alustamisel ja külastada naistearsti regulaarselt ühe kuni kahe aasta tagant. Confidos on naistearsti vastuvõtule võimalik pöörduda nii Tallinnas kui ka Tartus.
Veritsushäired, nagu vererohked menstruatsioonid ja tsüklivälised veritsused
Vererohked menstruatsioonid on sage probleem, millele ei osata tähelepanu pöörata ning olukorraga kohanetakse. Ei ole harv, kus üldises tervisekontrollis tuvastatakse aneemia ning põhjust uurides selgub, et tegemist on vererohke menstruatsiooniga. Tsükliväline veritsus võib olla ka füsioloogiline (näiteks ovulatsiooni ajal), kuid vajalik on täpsustada või välistada teised põhjused (sugulisel teel levivad infektsioonid, HPV kandlus, struktuursed muutused, näiteks endomeetriumi polüüp jm).
Valulikud menstruatsioonid
Tähelepanu vajab menstruatsiooniga seotud valu, mis on muutunud oluliselt valusamaks, või eelnevalt valutute menstruatsioonide muutumine valulikuks – valu häirib igapäevaelu, näiteks välditakse tööle või kooli minemist, sotsiaalseid tegevusi, valule lisanduvad muud sümptomid, nagu iiveldus, oksendamine või kõhulahtisus.
Menstruatsioonitsükli häired
Päevapealt regulaarseid menstruatsioone on naistel harva, mõnepäevane kõikumine tsükli pikkuses on tavapärane – kui kahe järjestikuse menstruatsioonitsükli pikkus ei erine teineteisest rohkem kui viis päeva, on tegemist regulaarse tsükliga. Kõikidel naistel ei tekigi regulaarset menstruatsioonitsüklit ja ka see võib olla täiesti normaalne. Kontrolli peaks pöörduma, kui eelnevalt regulaarne tsükkel muutub ebaregulaarseks ning iseregulatsiooni tulemusel ei taastu endine tsükkel kolme kuu jooksul, kui tsükkel on ebaregulaarne ja naine soovib rasestuda, kui menstruatsioonid on väga harvad (s.o 2–3-kuulise intervalliga või veelgi harvem).
Veritsus menopausis
Veritsus tupest menopausis naisel vajab kohe tähelepanu ja sellisel juhul peaks pöörduma naistearsti vastuvõtule esimesel võimalusel, vajadusel ka erakorraliselt.
Alakõhuvalu
Valu, mis erineb menstruatsiooniga seotud valust, ei möödu paari päeva jooksul ega ole seostatav toitumise ja seedimisega, vajab kontrolli ka günekoloogilisest aspektist.
Sügelus, põletustunne, turse, kipitus tupes ja/või välisgenitaalidel
Kui apteegist saadavad esmaabivahendid ei aita, siis on vajalik sümptomit põhjustava olukorra selgitamine ja sobiva ravi määramine.
Haavandid, villid genitaalidel
Esmakordsel esinemisel vajab alati tähelepanu ja kontrolli, et täpsustada, millega on tegemist, kuidas on vaja ravida ning milline on tõenäosus olukorra kordumiseks.
Valgevooluse muutumine
Eelkõige konsistentsi ja värvuse, aga ka lõhna muutus, millele sageli lisandub muid aistinguid (sügelus, kipitus, tursetunne). Valgevoolus on tupe keskkonna loomulik osa ning menstruatsioonitsükli jooksul vooluse iseloom ja ka kogus muutuvad. Valgevoolusest ei ole võimalik vabaneda ning see ei peaks kunagi olema eesmärk. Günekoloogiline kontroll on vajalik, kui esmaabivahendid apteegist ei lahenda muret või kui on võimalik nakatumine sugulisel teel levivasse infektsiooni.
Uriinipidamatus või kahtlus günekoloogiliste organite allavajele
See probleem võib esineda sagedamini sünnitanud naistel, peri- ja postmenopausis. Uriinipidamatus on tihti naiste jaoks ebameeldiv teema, millest ei julgeta rääkida.
Tupekuivus on levinud probleem menopausis naistel
Sageli on esmane väljendus valulikkus/ebamugavus seksuaalelu raames. Probleem võib olla ka igapäevane kuivustunne (kihelus, ebamugavus). Tupekuivus võib soodustada uriinipidamatuse sümptomite tekkimist/süvenemist ning muuta keha vastuvõtlikumaks põiepõletikele.