Kui eelsoodumust igemehaigustele mõjutavad pisut rohkem geenid, siis aukude ehk kaariese puhul mängib suuremat rolli sotsiaalne taust, näiteks vanemate eeskuju ja harjumused, selgitab Confido hambaarst ja hambakliiniku juht dr Natalja Mozessova.
„Kui ema või isa ei pese hommikuti ega õhtuti hambaid, ei saa ka laps aru, miks ta peaks seda tegema. Samamoodi kui vanemad ei käi ise hambaarsti juures ega vii sinna last, võib hilisemas eas käik osutuda lapsele hirmuäratavamaks ja mõjutada edaspidi hambaarsti poole pöördumise sagedust,” selgitab dr Natalja Mozessova.
Märgatavalt on mõjutanud hammaste tervist ka muutused meie toidulauas viimaste aastakümnete jooksul, näiteks tarbiti saja aasta eest süsivesikuid vähem kui tänapäeval. Samamoodi arvatakse, et lähiminevikus oli ka hambaauke vähem. Mozessova selgitab: „Paarkümmend aastat tagasi söödi küll rohkem moosisaia, aga limonaadi ja suure suhkrusisaldusega maiustusi tarbiti märkimisväärselt vähem kui praegu. Samuti olid toitumisharjumused regulaarsed. Söödi hommiku-, lõuna- ja õhtusööki – näksimist praktiliselt ei esinenud.“
Salakavalad puuviljad
Dr Mozessova sõnul on hammastele kahjulikud mõned toidud, mida peetakse ekslikult tervislikuks. Üks levinud müüt on seotud kuivatatud puuviljadega: „Vanemad võivad mõelda, et ei anna lastele komme, vaid hoopis rosinaid või kuivatatud aprikoose, aga tegelikult on need hammaste kahjulikkuse poolest esikohal.“ Ta lisab, et looduslikke suhkruid ja süsivesikuid sisaldavad kuivatatud puuviljad on väga kleepuvad ja lahustuvad seetõttu süljes aeglaselt. Näiteks lahustub šokolaadikomm süljes kiiremini ega jää hammaste külge kinni nagu kuivatatud puuviljatükk.
Sageli arvatakse sedagi, et kui võtta vahepalaks banaan, pirn või õun, on see hammastele kasulik, ometi sisaldavad needki puuviljad looduslikke suhkruid, mis on söögiks kaariest tekitavatele bakteritele. Samuti on mõned puuviljad happelised.
Mozessova paneb vanemate südamele, et ka piim sisaldab suhkrut. Samamoodi ei ole hammaste jaoks vahet, kas jahu on öko või toit pärit mahepoest – krõbusk on krõbusk, olgu see siis herne- või maisijahust, samuti on hammaste jaoks ühtemoodi halvad tatra-, mandli- ja nisujahu ning kuskuss ei ole sugugi tervislikum kui kartul või kaerapuder. Seetõttu on parem tarbida süsivesikuid sisaldavaid tooteid söögi põhitoidukordadel, mitte vahepalana.
Kuidas hambaid hooldada?
Hambaid tasub hoida korras juba seetõttu, et ülekaalulisus ja parodondihaigused on omavahel tugevas seoses. Seega tasub nii ülekaalulisuse vältimiseks kui ka suutervise nimel pidada söögikordade vahel pausi 2–3 tundi. Päevas võib lubada endale ka viis söögikorda, ent selle eeldus on, et tegemist ei ole n-ö kiirete süsivesikutega.
Siiski on toite, mis ei tekita kaariest, näiteks lisanditeta juust ja pähklid, samuti liha, sest see koosneb valgust. „Need toidud on hea lahendus, kui tekib näksimisvajadus või on vaja midagi kaasa võtta reisile või autosõidule,“ ütleb Mozessova ning lisab, et joogiks tuleb eelistada vett, mitte limonaadi.
Kui inimene on oma hambad korda saanud, siis saab uue kaariese teket ennetada. Näiteks hambaniiti kasutades väheneb kaariese esinemissagedus kuni 40 protsenti. „Seega, kui hambad on korralikult ravitud, inimene ei unusta kasutada hambaniiti ja peseb hambaid kaks korda päevas, on võimalik vältida uute aukude teket või vähendada oluliselt nende riski. Olen näinud küll patsiente, kellel enam ei tekigi auke, kui need tingimused on täidetud.“
Kuidas alustada päeva? Kui hommikul on kiire, võib järgida sellist rutiini: ärkate, pesete hambad, sööte hommikusöögi ära ja jooksete tööle või kooli. Kui aga on rohkem aega, võib hambad ära pesta, süüa ja siis poole tunni pärast uuesti hambad üle harjata! Nii on hambad puhtad lõunani.
Mida süüa ja mida vältida?
Sööge vahepalaks näiteks köögivilju, ilma suhkruta jogurtit, juustu, keedumuna, tomatit ja pähkleid ning jooge suhkruvaba kohvi.
Ärge liialdage kuivatatud puuviljade, piimakokteilide, poemahlade, suhkrustatud piimajookidega.
Tarbige harva šokolaadi, kartulikrõpse, jäätist, saiakesi, kalja ja limonaadi, suhkruga hommikuhelbeid.
Allikas:
Antonella Barone et al (2018)
Short-term and Long-lasting Effects of Hypo-Cariogenic Dietary Advice and Oral Care on Oral Flora: a Randomized Clinical Trialhe