„Anestesioloogia ja valuravi (ka meditsiin üldiselt) liigub järk-järgult täpsemate ja paremini kontrollitavate ravimeetodite suunas ning aina enam on perioperatiivses valutustamises kasutusel närviblokaadid,“ selgitab Confido vastutav anestesioloog dr Daniel Levin.
Siinses artiklis selgitab dr Levin lühidalt närviblokaadide olemust, nende kasutamise näidustusi, vastunäidustusi ning ka võimalikke kõrvaltoimeid ja tüsistusi.
Mis on närviblokaad?
Närviblokaad ei erine palju oma olemuselt n-ö tavalisest tuimestavast süstist, mida suur osa inimestest on kogenud näiteks hambaarsti juures. Põhiline erinevus seisneb selles, et kui hambaarst valutustab süstiga närvide lõpposad, mis asuvad ravitava hamba vahetus läheduses, siis anestesioloog valutustab suuremaid närve või isegi närvipõimikuid, mis vastutavad oluliselt suurema piirkonna tundlikkuse eest. Näiteks õlaoperatsiooniks on võimalik ühe (hoolikalt sihitud) süstiga tuimestada närvipõimik, mis varustab kogu õlapiirkonda, ning tulemuseks on opereeritava õla püsiv analgeesia, mille toime võib kesta kuni 24 tundi.
Närviblokaadid ei ole tegelikult midagi uut, neid on kasutatud analgeesiaks aastakümneid, kuid metoodika on aja jooksul järjest täiustunud. Algusaegadel süstiti lokaalanesteetikumi n-ö pimesi, tuginedes arsti teadmistele anatoomiast. Kuna teinekord neist siiski ei piisanud, siis võeti kasutusele elektrostimulatsioon, kus nõela kaudu stimuleeriti otsitavat närvi nõrga elektriimpulsiga. See meetod oli küll täpsem, kuid siiski ebapiisav ja võis olla patsiendile ebamugav.
Tänapäeval oleme jõudnud nii kaugele, et kuldstandard on närvide visualiseerimine ultraheliaparaadi kontrolli all. Tegemist on praegu ohutuima tehnikaga, mille abil toome ultrahelianduri abil ekraanil nähtavale vajaliku närvi, saame jälgida nõela liikumist ning ravimi jaotumist ümber närvi, viies tüsistuste tekke riski miinimumini.
Millal on närviblokaad näidustatud?
Närviblokaadi esmane ja ainus tegelik näidustus on valu vaigistamine ning kasutame neid kolmel moel.
- Monoanesteesia – operatsioon viiakse läbi ainult närviblokaadiga, täiendavaid valutustamise meetodeid ei kasutata, patsiendi mugavuse tagamiseks võib kasutada rahusteid.
- Valutustamine kombineeritud narkoosiga – operatsiooni eel teostatakse närviblokaad, kuid operatsiooni ajaks pannakse patsient narkoosi. Seda meetodit kasutatakse tavaliselt pikemate ja keerulisemate operatsioonide korral.
- Operatsioonijärgne valutustamine – kõik närviblokaadid mõjuvad ka operatsiooni järel, kuid teinekord on võimalik kasutada närviblokaadi ka pärast operatsiooni päästemanöövrina, kui enne operatsiooni ei ole blokaadi tehtud ning operatsiooni maht on osutunud eeldatust suuremaks ja/või on opereeritud piirkond väga valulik. Sellega piirame oluliselt suukaudselt manustatavate valuvaigistite hulka, hoides ära paljud ebameeldivad kõrvaltoimed (nt pearinglus, iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus jne).
Confido operatsioonikeskuses kasutame närviblokaade põhiliselt jäsemeoperatsioonide valutustamiseks. Lõviosa meil teostatavatest blokaadidest moodustavad õlapõimiku blokaadid, kuid vajadusel teostame ka alajäseme närvide blokaade.
Närviblokaadidel on ka vastunäidustused, millest olulisemad on järgmised:
- patsient keeldub blokaadist,
- süstipiirkonna põletik,
- süsteemne raske põletikureaktsioon (sepsis),
- eelnev teadaolev perifeerse- või kesknärvisüsteemi patoloogia,
- allergia lokaalanesteetikumidele.
Vastunäidustuste esinemisel lepitakse patsiendiga kokku alternatiivne valutustamismeetod, vajadusel planeeritakse uus operatsiooniaeg.
Kõrvaltoimed ja tüsistused
Põhiline kõrvaltoime on see, et lisaks tundlikkuse ja seeläbi valu kadumisele kaob ka jäseme funktsioon. Seega võib arvestada sellega, et närviblokaadi järel ei saa opereeritud jäset liigutada seni, kuni kestab blokaadi toime.
Hea uudis on see, et jäseme funktsioon taastub. Halb uudis on see, et funktsiooni taastudes üldiselt võimendub ka operatsioonijärgne valu, kuid selleks ajaks võiks kõige intensiivsem valu olla juba möödunud ning piisab suukaudsetest valuvaigistitest.
Tüsistused (verejooks, infektsioon, närvikahjustus, lokaalanesteetikumi ekslik sattumine veresoonde) on ülimalt harvad ning me teeme kõik endast oleneva, et neid ennetada. Ühtlasi on patsiendid pideva jälgimise all, mis tähendab seda, et vajadusel saab meie personal tüsistuse tekkele kohe adekvaatselt reageerida.
Närviblokaadid on nüüdseks muutunud perioperatiivses meditsiinis igapäevaseks, neid oskab kasutada iga anestesioloog. Kasutades närviblokaade suurendame märkimisväärselt patsiendi mugavust ja vähendame süsteemselt patsiendile manustatavate ravimite hulka ning sellest tulenevalt ka kõrvaltoimete ja tüsistuste esinemissagedust.