Nahatsüstid, keratoosid ja teised healoomulised nahamoodustised – kuidas neid ravida?

02.09.2024

Healoomulised nahakasvajad on kasvajalised moodustised nahapinnal, mis ei levi kaugemale ehk ei anna siirdeid mujale organismi. Enamasti ei ole healoomulised kasvajad eluohtlikud, kuid erinevate kasvajate kasvukiirus ning muutumine võib olla erinev. Confido kirurg professor Jüri Teras räägib lähemalt, miks healoomulised nahakasvajad tekivad ja kuidas neid ravida.

Millised on sagedasemad healoomulised nahakasvajad?

Nahakasvajatest tuleb sagedamini ette dermatofibroome, hemangioome, naha tsüstilisi moodustisi, lipoome, pigmentneevuseid, seborroilisi keratoose ja kondüloome. Enamasti me kahjuks ei tea, miks nahamoodustised hakkavad arenema, kindlasti on siin oma roll ka keskkonnal, seal leiduvatel toksiinidel, aga ka meie geneetilisel pagasil.

Dermatofibroomid

Dermatofibroom on tavaliselt pisike tihke moodustis nahas, mille värvus võib varieeruda roosakaspunasest kuni pruunini. Enamasti leidub dermatofibroome käte ja jalgade nahal. Tihti tekivad need mõne pisema nahatrauma tagajärjel, mõnikord on eelnenud ka putukahammustus. Sagedamini on neid kirjeldatud naistel ning vaevuste tekkides võib need eemaldada eksisioon- või krüokirurgiaga. Siiski on soovitatav eemaldada tavalisel ehk väljaopereerimise meetodil ning hinnata preparaati patohistoloogiliselt, kuna kogenematum silm ei pruugi eristada dermatofibroomi kliinilist pilti pahaloomulisest dermatofibrosarkoomist. Viimane vajab aga hoopis teistsugust käsitlust.

Hemangioonid

Hemangioom on pisike punakas või roosakas moodustis nahapinnal, mis võib kaduda ka iseeneslikult. Kui hemangioomid on suured või põhjustavad vaevusi, võib neid eemaldada laserkirurgiaga. Lastel esinevate hemangioomide korral on siiski esmavalik medikamentoosne lähenemine ehk ravi suukaudsete preparaatidega.

Nahatsüstid

Nahatsüstidest on sagedasim keratiini sisaldav epidermoidtsüst. Keratiintsüstid tekivad enamasti karvafolliikli umbumise tagajärjel ning võivad muutuda põletikuliseks, punetavaks ja valulikuks. Epidermoidtsüstid esinevad enamasti näol, juustega kaetud peanahal, kaelal või kehatüvel.

Nahatsüstid võivad esineda ka pilonidaaltsüstina tuharate vahel või gangliontsüstidena liigeste ja kõõluste ümber, viimased enamasti randme või hüppeliigese piirkonnas. Vastavalt tsüsti olemusele on ka ravi erinev, kuid enamasti on eesmärk tsüsti terviklik kirurgiline eemaldamine.

Pigmentneevused ehk sünnimärgid

Pigmentneevused on enamasti nahaga tasapinnaliselt paiknevad pruunikad või roosakad selgepiirilised moodustised. Kolde ebaselge piir, värvimuutus, veritsus ja kiire kasv peaksid olema ohumärgid, mis viivad kolde kiire eemaldamise ja kindlasti histoloogilise uuringuni. Pigmentneevuseid peab kindlasti eemaldama ekstsisiooni teel ning kõik eemaldatud kolded tuleb ka pahaloomulisuse suhtes histoloogiliselt kontrollida.

Seborroilised keratoosid

Seborroilised keratoosid on roosakaspunased või tumedad nahapinnast kõrgemad näsajad kareda pinna või rasvja välimusega nahakasvajad, mis võivad olla erineva suurusega ning paiknevad enamasti peapiirkonnas, õlgadel või kehatüvel. Tihti tekivad need keskeas või kõrgemas vanuses. Sellised kolded vaevusi enamasti ei põhjusta, kuid nahavoltides võivad hakata hõõrdumise tagajärjel leemendama, punetama ja sügelema. Tavaliselt eemaldatakse kolded küreti või krüokirurgia abil.

Kondüloomid

Kondüloomid on pisikesed ümarad või ovaalsed nahamoodustised, mis võivad tekkida igal pool kehanahal. Enamasti paiknevad kolded siiski kätel, jalataldadel või anogenitaalpiirkonnas. Kondüloomide teke on seotud HPV-nakkusega (inimese papilloomiviirus). Ajaga võivad kondüloomid muutuda suuremaks ning põhjustada vaevusi. Nende eemaldamine on võimalik elektro-, krüo-, laser- või ekstsisioonkirurgiga, samuti on teatud juhtudel efektiivne immuunmodulleeriv paikne ravi. Kogenud silmale on kondüloomid enamasti selgelt diagnoositavad ning histoloogilist diagnoosi kinnitamist ei vaja.

Nahamoodustiste eemaldamine

Enamik healoomulisi nahamoodustisi eemaldamist ei vaja. Kui on siiski kahtlus pahaloomulisusele, tuleb eemaldatud kolded saata patohistoloogilisele uuringule, sest ka kogenud dermatoloog võib kolde olemuse määramisel eksida, kuid patohistoloogiline hindamine välistab pahaloomuliste kollete vajaliku tähelepanuta jäämise.

Enamus kirjeldatud koldeid on võimalik eemaldada lokaalanesteesias ehk paikse tuimastusega. Operatsioon kestab tavaliselt 15–25 minutit.

Kuidas valmistuda operatsiooniks?

Suitsetamisest loobumine vähendab komplikatsioonide tekkimise riski ja parandab pikaajalist tervist. Samuti on teada, et komplikatsioonide tekkimise riski suurendab ülekaalulisus.

Millised tüsistused võivad tekkida?

Iga operatsiooni puhul võivad esineda tüsistused ja soovimatud kõrvaltoimed, millest sagedasemad võivad olla verejooks haavast, operatsioonihaava infitseerumine, allergiline reaktsioon ravimitele ja materjalidele.
Samuti võib esineda haava dehistsents ehk lahtiminek, seepärast on oluline enne õmbluste eemaldamist hinnata haava paranemist ning vajadusel hoida haavaniite tavapärasest kauem.
Loomulikult teeb kirurg kõik endast oleneva, et vältida soovimatute tulemuste teket, kuid kahjuks ei lähe kõik alati plaanipäraselt.

Kui kiiresti toimub taastumine?

Enamasti eemaldatakse kirjeldatud nahamoodustised kas ambulatoorselt vastuvõtukabinetis või päevakirurgilises operatsioonitoas.
Tavaliselt peaks patsient suutma järgmisel päeval tööle naasta, välja arvatud juhtudel, kui töö avaldab liiga suurt pinget haavale ja õmblustele. Siiski on enamasti ebatavaline, et need protseduurid piiraksid patsiendi igapäevaseid tegevusi.

Healoomulised kasvajad võivad esineda organismis igal pool

Dr Jüri Terase sõnul võivad healoomulised kasvajad esineda organismis pea igal pool ja osadel healoomulistel moodustistel on võime muutuda aja jooksul ka pahaloomuliseks, näiteks soolestiku kasvajad ehk polüübid.

Peamisi healoomulisi kasvajaid liigitatakse järgmiselt:

• Adenoomid, mis saavad alguse epiteelkoest, näiteks sooletraktis leiduvad polüübid.
• Fibroomid, mis saavad alguse fibroossest sidekoest, sagedasim näide on emaka fibroomid, mida nimetatakse ka müoomideks.
• Hamartoomid, mis on mitmete ebanormaalsete rakkude ja ümbritseva koe kogumid ning võivad esineda kopsudes, nahas, rinnas jne.
• Hemangioomid, mis on veresoonte koest lähtunud kasvajad ja paiknevad enamasti nahas või siseorganites.
• Lipoomid, mis on pehmekoe kasvajad ja saavad enamasti alguse nahaalusest rasvkoest.
• Neevused ehk pigmentsünnimärgid, mis võivad paikneda nahal üle kogu keha.
• Osteokondroomid ehk luukasvajad, mis tekivad kõhre ja luukoe vohamisest.
• Papilloomid ehk epiteelkoest lähtuvad vohandid.