Dr Karina Ivanova: puukborrelioosi lõpliku diagnoosi kinnitab vereanalüüs

11.09.2024

Suve lõpus võib tunda nii mõnigi meist väsimust, sekka pea-, lihase- ja liigesevalusid. Samad sümptomid viitavad ka Eestimaa suvel laialt levinud haigusele puukborrelioosile. Millisel juhul võib väsimuse põhjus olla midagi tõsisemat ja kuidas seda avastada, selgitab Confido Digikliiniku üldarst dr Karina Ivanova.

Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi levib puukidega, kes on nakatunud Borrelia burgdorferi bakteriga. Nakatumine toimub puugihammustuse kaudu, kui puuk on nahal vähemalt 24–48 tundi.

Puukborrelioosi esimesed sümptomid võivad olla väga erinevad. „Kõige iseloomulikum sümptom on punetav laik kehal, mis levib hammustuse ümber. See ilmneb tavaliselt 1–4 nädalat pärast puugihammustust,“ ütleb dr Ivanova. Teised varased sümptomid võivad olla väsimus, peavalu, palavik, lihase- ja liigesevalu. Hiljem võivad tekkida juba närvisüsteemi, südame ja liigeste kahjustused.

Esiti võib test olla negatiivne

Kuidas puukborrelioosi diagnoositakse? „Sageli põhineb diagnoos kliinilistel sümptomitel, eriti kui on olemas tüüpiline nahalööve,“ vastab dr Ivanova. „Laboratoorseid teste, näiteks ELISA ja Western Blot, kasutatakse bakterivastaste antikehade tuvastamiseks veres. Need testid on tavaliselt vajalikud hilisemates staadiumites, kuna varases staadiumis võivad tulemused olla negatiivsed.“

Samas on puukborrelioosi kiirtesti tegemine soovitatav, kui esinevad sümptomid, mis viitavad haigusele, eriti juhul, kui on teada puugihammustus. „Kui esimene test oli negatiivne ja sümptomid püsivad, võiks 4–6 nädala pärast teha kordustesti, kuna antikehade tase võib selleks ajaks tõusta,“ lisab Ivanova.

Puukborrelioosi määrava vereanalüüsi vastused võtavad testist palju kauem aega. „Puukborrelioosi laboratoorsed testid põhinevad verest antikehade tuvastamisel, antikehad tekivad organismis mõni nädal pärast nakatumist. Seetõttu võib testide tegemine ja tulemuste analüüsimine võtta aega, eriti kui testi tehakse haiguse varases staadiumis. Lisaks vajavad mõned testid spetsiifilist laboratoorset analüüsi, mis võib samuti aega nõuda,“ selgitab dr Ivanova.

Millal peaks tegema vereanalüüsi?

Dr Ivanova selgitab, et kui pärast puugihammustust ilmnevad sümptomid, nagu punetav laik, väsimus, lihase- ja liigesevalu, võiks vereanalüüsi teha tavaliselt 2–4 nädala pärast. See periood võimaldab kehal toota piisavalt antikehi, et need oleksid vereanalüüsiga tuvastatavad.

Vereanalüüsi peaks tegema 3–4 nädalat pärast puugihammustust, isegi kui sümptomeid ei ole. „See ajavahemik on oluline, kuna varases staadiumis võib test olla negatiivne, isegi kui nakkus on olemas,“ lisab ta.

„Kiirtesti positiivne tulemus võib anda arstile alust ravi alustamiseks, eriti kui esinevad tüüpilised sümptomid ja anamnees. Kuid lõplik diagnoos nõuab sageli kinnitavat vereanalüüsi. Vereanalüüsid on vajalikud selleks, et vältida valepositiivsete või -negatiivsete tulemuste põhjal tehtud valesid otsuseid, ning tagada, et patsient saab õige ja tõhusa ravi,“ sõnab dr Ivanova.

Puukborrelioosi ravi toimub antibiootikumidega. „Varases staadiumis kasutatakse kõige sagedamini antibiootikume. Rasketel juhtudel võib vaja minna pikemat ravi intravenoossete antibiootikumidega,“ ütleb Ivanova.

Kiirtest vs. vereanalüüs

Kiirtestide eelis on kiire tulemuste saamine; kasutatakse esmasel hindamisel.

Nende miinus on väiksem täpsus ja võimalikud valenegatiivsed või -positiivsed tulemused.

Vereanalüüsid on täpsemad ja usaldusväärsemad, neid kasutatakse ka lõpliku diagnoosi panemiseks. Miinus on pikem tulemuste saamise aeg.