Värske uuring pakub otsustuskriteeriumid ravi kohandamiseks sclerosis multiplex’i korral

27.09.2024
Autor: Professor Toomas Toomsoo, neuroloog, Confido Meditsiinikeskuse sisekliiniku juht

Austria-Šveitsi uue mitmekeskuselise sclerosis multiplex’i (SM) uuringu tulemused võivad tulevikus muuta raviotsused lihtsamaks. Kaks või enam aju magnetresonantstomograafias (MRT) tuvastatavat kahjustust ühe aasta jooksul viitavad sellele, et ravi intensiivsemaks muutmine on kasulik isegi kliinilise stabiilsuse korral.

Innsbrucki, Viini ja Berni ülikoolikliinikute neuroloogiaosakondade ühisel juhtimisel uuriti retrospektiivse uuringu raames, kas SM-i ravi tuleks kohandada ainult MRT-diagnostika alusel ja kui palju kahjustusi MRT-l on määravad.

Ajakirjas Neurology avaldatud uuringu esmane lõpp-punkt oli retsidiivi esinemine keskmiselt kuueaastase jälgimisperioodi jooksul. Analüüsis kasutati ühismuutujatena uute T2-kollete arvu (T2L) ja DMT-strateegiat (jätkuv DMT ehk haigust modifitseeriv ravi vähese/mõõduka efektiivsusega vs. eskaleeruv DMT).

Uuringukohort ehk -rühm hõlmas Austria ja Šveitsi keskustest 131 retsidiivse-remiteeriva SM-iga patsienti, kes olid kliiniliselt stabiilsed vähese või mõõduka efektiivsusega immuunravi korral 12 kuu jooksul ja kellele tehti seejärel MRT. Patsientide keskmine vanus oli 36 aastat, 73% olid naised. 62 neist (47%) haigestus retsidiivselt.

Neil, kes jätkasid esmavaliku DMT-d, oli kolmekordselt suurenenud risk retsidiivi tekkeks kahe uue T2-lesiooniga (HR 3,2). Kolme või enama uue T2L-i korral oli risk neljakordne.

DMT eskaleerimine vähendas retsidiivi riski ligikaudu 80% kahe uue T2L-i puhul ja 70% kolme või enama uue T2L-i puhul. Ainult ühe uue T2L-i puhul ei vähendanud intensiivsem ravi oluliselt retsidiivi riski.

Autorid järeldavad, et retsidiivse-remiteeriva SM-iga patsientidel, kellel tekib ühe aasta jooksul pärast immuunravi kaks või enam uut põletikulist MRT-l tuvastatavat kollet, on kasu üleminekust väga tõhusale immuunravile isegi siis, kui nad on kliiniliselt stabiilsed, st ilma sümptomiteta. Seega pakub uuring igapäevase kliinilise praktika jaoks olulise leiu, mida tuleks kasutada individuaalse ravi kohandamiseks.

[1] Bsteh G, Aicher ML, Walde JF et al. Association of Disease-Modifying Treatment With Outcome in Patients with Relapsing Multiple Sclerosis and Isolated MRI Activity. Neurology. 2024 Sep 24;103(6): e209752

Allikas: https://www.neurology.org/doi/10.1212/WNL.0000000000209752