Kõige levinumad inimese sooleparasiidid Eestis on naaskelsabad, solkmed ja laiuss. Tihti ei pruugi nakatunu aru saadagi, et on parasiidikandja. Confido Digikliiniku vastutav arst dr Merit Rahnik selgitab, millised märgid viitavad sooleparasiitidele, kuidas vältida nakatumist ja millised on ravivõimalused, kui kõhuussidega nakatumine on juba toimunud.
Kliinilise kogemuse põhjal ütleb dr Merit Rahnik, et kõige levinumad sooleparasiidid inimestel Eestis on naaskelsabad, solkmed ja laiuss. Nende levik sõltub tekitajast. Naaskelsabatõbi levib eelkõige inimeselt inimesele saastunud käte kaudu. „Nakatumiseks ei ole vaja ilmtingimata otsest kontakti nakatunuga, vaid naaskelsabade munad võivad levida ka saastunud toidu kaudu või esemete katsumisel,“ selgitab arst ja lisab, et samuti levivad solkmed enamjaolt munadega saastunud aedviljade, marjade või joogivee kaudu. Laiussiga nakatub inimene toorest või vähetöödeldud kala või kalamarja süües.
Sooleparasiidiga võib nakatuda igaüks
Dr Rahniku sõnul on naaskelsabatõve riskirühm eelkõige lapsed ja nende pereliikmed. Kõige sagedamini levivad naaskelsabad lasteaedades ja algklassides. Solkmeid esineb samuti kõige sagedamini laste seas.
Seevastu on nakatumise kasvu laiussiga seostatud just vanuse kasvuga. Kõige enam leidub laiussi Peipsi ja Võrtsjärve lähistel. „Sotsiaalmeedias oli augusti lõpus sageli postitusi kalda lähedal ujuvatest kaladest, kes justkui ei karda inimest ja ujuvad praktiliselt veepinnal. Sellistel kaladel tuleb kahtlustada parasiitnakkust,“ hoiatab dr Rahnik.
Kõigil nakatunutel sümptomeid ei esine
Sümptomid ei ole sooleparasiitidele spetsiifilised. „Sümptomid võivad olla näiteks nii kõhuvalu, isutus, kõhupuhitus, kõhulahtisus kui ka kõhukinnisus,“ loetleb arst ja lisab, et naaskelsabatõvele on iseloomulik päraku piirkonna sügelemine, eriti õhtusel ja öisel ajal.
Kuna kõigil nakatunutel sümptomeid ei esine, tuleb kahtluse korral pöörduda arsti poole. Sooleparasiidi täpne diagnoos selgub roojaanalüüsi mikroskoopia alusel. Raviks on suukaudne tablett, mida sõltuvalt parasiidi liigist tuleb võtta kas ühe korra või kolmepäevase kuurina. Vajadusel tuleb korrata kuuri kahe nädala pärast.
Arst paneb südamele, et naaskelsabatõve ravi ajal ja pärast ravi on väga oluline põhjalikult kodu koristada. Ühtmoodi tähtis on koristada tube nii tolmuimejaga kui ka teha märgpesu, samuti iga päev käia duši all ja vahetada aluspesu. Lisaks soovitab dr Rahnik vahetada voodipesu ja käterätikuid iga päev 3–5 päeva jooksul pärast ravi lõppemist.
Paljudel juhtudel ei saa parasiidist lahti ilma ravita, seepärast on nakkuse kahtlusel oluline pöörduda arsti poole. „Ravimata jätmisel võivad tekkida tüsistused ning on tõenäoline, et haigus kandub edasi teistele inimestele. Lisaks seedehäiretele võivad sooleparasiidid põhjustada ka teisi tüsistusi, näiteks aneemiat, nahalöövet, kroonilist väsimust ja meeleoluhäireid,“ selgitab arst.
Kõrvitsaseemnete söömisele lootma jääda ei saa
Kuigi rahvatarkus soovitab kõhuusside peletamiseks süüa kõrvitsaseemneid, siis dr Rahnik seda ainsa ravimeetodina ei soovita: „Kõrvitsaseemned sisaldavad kukurbitiini, millel on näidatud teatavat toimet erinevatele sooleparasiitidele. Kahjuks puudub mul täpne info selle efektiivsusest inimkatsetes, seetõttu ei soovita ma kõrvitsaseemnete peale lootma jääda, kui nakatumine on juba teada.“
Kuidas nakkust ennetada?
Enamik sooleparasiitidest levib fekaal-oraalsel teel, eelkõige kokkupuutel nakatunud pindadega, seepärast on nakkuse ennetamisel ja sellest vabanemisel oluline hügieen. „Kõige paremini aitab nakkust ennetada sagedane kätepesu, kindlasti pärast WC-s käimist ja enne söömist,“ selgitab arst ja lisab, et samuti tasuks enne söömist ära pesta marjad, puu- ja köögiviljad ning korralikult kuumtöödelda liha- ja kalatooted.
Lisaks soovitab dr Rahnik koduloomade olemasolu korral konsulteerida loomaarstiga, kes annab nõu, milline peaks olema regulaarne parasiitide profülaktika koduloomadel.
Sooleparasiitidega nakatumisel immuunsust ei teki ja inimene võib haigestuda korduvalt.