Paljud teevad iluprotseduure, et end oma nahas paremini tunda, kuid mõnikord võib välimus muutuda kinnisideeks. Kas välimuse eest saab liiga palju hoolitseda? Sellele vastab Confido Esteetika kliiniku esteetilise meditsiini õde Triinu Lääne.
Triinu Lääne ütleb, et sageli jõuavad kliendid ilukabinetti selleks, et saada hoolitsusi konkreetsete probleemide, näiteks kortsude, aknearmide või ebaühtlase nahatooni lahendamiseks ning tunda end oma nahas mugavamalt ja enesekindlamalt. „Lisaks on iluhoolduste populaarsusele kaasa aidanud ka sotsiaalmeedia kasvav mõju ja soov säilitada nooruslikku välimust. Paljud ei tee neid protseduure pelgalt edevuse, vaid ka hea enesetunde ja üldise heaolu parandamise eesmärgil,“ sõnab ta.
„Iluprotseduuride tegemise motiivid võivad olla väga erinevad. Seepärast on oluline, et spetsialist käsitleks ka iluprotseduuride psühholoogilisi aspekte ja läheneks kliendile terviklikult. Üheskoos probleemi tuumani jõudmine ja kliendi ootuste väljaselgitamine on eelduseks, et pakkuda realistlikke lahendusi, millega klient pärast ka rahule jääb,“ rõhutab Lääne.
Lääne sõnul tuleb sageli ette ka olukordi, kus klienti on vaja veenda valima mõnda teist protseduuri või üldse teenusest loobuma. Sellepärast on mõistlik tulla kliinikusse kõigepealt konsultatsioonile – selleks et selgitada välja konkreetne mure ja koostada iluplaan.
Ta toob ühe näite: „Praegusel ajal tahavad paljud kliendid täidlaseid huuli. Seepärast puutun sageli kokku olukorraga, kus kliendi soov ei lähe kokku tasakaalus harmoonilise väljanägemisega või ei ole see protseduur kliendile näidustatud mõnel muul põhjusel – näiteks on selgelt aru saada, et inimene tahab selliseid huuli hoopis ühiskonna surve tõttu.“
Ühiskondlik surve ja ebarealistlikud ilustandardid
Lääne ütleb, et konsultatsioonides selgub erinevaid põhjuseid, miks on välimusest saanud inimese kinnisidee. „Enamasti tuleneb see sügavast ebakindlusest või ühiskondlikust survest vastata ebarealistlikele ilustandarditele. Siinkohal on nii patsiendi kui ka spetsialisti jaoks väga oluline ära tunda, millal ületab esteetiline sekkumine piiri parandamise ja potentsiaalse kahju tekitamise vahel. Selleks hindan alati konsultatsiooni käigus patsientide füüsilisi ja emotsionaalseid vajadusi, enne kui hakkan soovitama neile esteetilisi protseduure,“ lausub ta.
Ülehoolitsemise märgid võivad Triinu Lääne sõnul olla liigne rahulolematus tulemustega, liiga sagedane protseduuride otsimine või heaolu muude aspektide unarusse jätmine esteetiliste tulemuste saavutamise kasuks. „Ütlen ikka naljatades oma klientidele, et iluhooldus on nagu vürtsid – väike piserdus siin ja seal võib maitset parandada, kuid liiga palju võib roa ära rikkuda!“ sõnab Lääne.