Norskamine on igapäevane tegevus, ülemiste hingamisteede põhjustatud vali heli, mis esineb peamiselt sissehingamisfaasis une ajal. Kõik inimesed, nii lapsed kui ka täiskasvanud, norskavad vahel, siiski sagedamini teevad seda kesk- või vanemaealised ülekaalulised mehed. Seda, millised on norskamise kohta käivad levinud müüdid ja valearusaamad, selgitab Confido kopsuarst, unearst ja unemeditsiini ekspert dr Erve Sõõru.
MÜÜT 1. Norskamine tähendab, et magate sügavalt.
Norskamine ei soodusta sügavat und. Norskamise varjus kulgeb pigem mittesügav uni, mis ei ole kosutav ja millega ei puhka välja vajalikul määral. Regulaarne norskaja norskab ööst öösse ning tal puudub arusaam heast unest ja väljapuhanud tundest.
Norskamist soodustavad nina vaheseina kõverus, allergiline nohu, väljaveninud ja lõtv suulagi ning muud tegurid, mis muudavad hingamistee kitsamaks. Sageli on norskamisel geneetiline soodumus ehk norskas vanaisa, norskab isa jne.
MÜÜT 2. Norskamine on kahjutu.
Norskamine ei ole kahjutu. Norskaja võib kahjustada ka enda kõrvakuulmist, mille tagajärjel võib tekkida kuulmislangus. Kui norskamine vaheldub hingamispausidega, võib tegu olla uneapnoe episoodidega. Need ilmingud muudavad une katkendlikuks ning vähendavad vere hapnikusisaldust, mida magaja ei pruugi öösel ise tajuda. Uneaegse hingamishäire esimesed tunnused võivad olla hoopis päevane väsimus, unisus, mälu- ja meeleoluprobleemid. Uneapnoe on kõige levinum uneaegne hingamishäire.
Tänapäeval me teame, et pikaajaline norskamine viib hüpertooniatõve tekkeni. Ravimata uneapnoe võib omakorda põhjustada raskeid tervisehäireid, nagu kõrgvererõhktõbe, müokardiinfarkti, ajuinfarkti ja ainevahetushäired (nt suhkurdiabeet), kuid ka unisusest ja väsimusest tingitud liiklus- ja tööõnnetusi. Unehäired mõjutavad negatiivselt nii tööviljakust kui ka sotsiaalseid ja peresuhteid.
MÜÜT 3. Naised norskavad harva.
Kuigi mehed on tuntud sagedased norskajad, ei tähenda see, et naised ei norska. Alates 50. eluaastast norskavad enam ka naised. Iga neljas naine norskab vähemalt paar korda nädalas. Norskamist soodustavad sellised füsioloogilised seisundid nagu rasedus ja menopausi läbimine.
MÜÜT 4. Teie norskamine mõjutab ainult teid ehk see on ainult teie probleem.
Kui norskate ja jagate voodit, hoiate tõenäoliselt üleval oma partnerit, kes ei saa rahulikult magada. Ühes uuringus on leitud, et norskajate partnerid ärkasid ühe unetunni kohta koguni 21 korda. Teises uuringus leiti, et norskaja kõrval magamine võib tõsta norskaja partneri vererõhku. Norskamine mõjutab ka paari seksuaalelu ja üldist kooseluga rahulolu. Kui norskajaga ühes toas magada ei soovita, siis on norskamisest saamas juba perekondlik probleem. Kui magamise ajal on täheldatud hingamispause, siis tuleb pöörduda unearsti konsultatsioonile.
MÜÜT 5. Kui norskate, on teil uneapnoe.
Kuni pooled täiskasvanutest norskavad regulaarselt, kuid uneapnoed võib esineda neist kuni 20%-l. Uneapnoe episoodi ajal inimene ei norska, ta norskab pärast episoodi hingamistee avanemisel. Uneapnoe korral vahelduvad uneapnoe ja norskamise episoodid. Norskamise ja uneapnoe eristamiseks on vajalik arsti konsultatsioon, kus tehakse kindlaks norskamise põhjused ja planeeritakse vajalikud uuringud ning vajadusel ravi.
MÜÜT 6. Uneapnoe diagnoosi saades langetan kehakaalu ja kõik laabub.
Mõne inimese jaoks tähendab liigne kehakaal täiendavat kudet neelupiirkonnas, mis soodustab norskamist. Väärib märkimist, et 30% norskajatest on normkaalus. Terviseriske arvestades on alati mõistlik ka pärast kehakaalu langetamist lasta kontrollida end uneapnoe suhtes ehk korrata uneuuringut dünaamika hindamiseks. Vahel on muu ravi siiski vajalik.
Norskamise ravi võib hõlmata nii eluviiside korrigeerimist kui ka spetsiaalse maski või hambakape kandmist magamise ajal. Vähemalt keskmise raskusega uneapnoe korral on valikravimeetod jätkuvalt positiivrõhuseadmed.
MÜÜT 7. Väike pits alkoholi toob hea une.
Tõsi on, et alkohol võib soodustada kiiremat uinumist. Kuid alkoholi tarvitamine lõdvestab kurgulihaseid, mis sulgevad hingamisteed, ning soodustab norskamist ja une katkestusi, eriti une teises pooles. Seega on hoopis vastupidi, pärast alkoholi tarvitamist on une kvaliteet halvem.
MÜÜT 8. Unerohud aitavad ka norskamise korral.
See on paradigma, et unehäire korral uinutid aitavad. Uinutid ja rahustid võivad soodustada magama jäämist, kuid need võimendavad norskamist ja unekatkestusi ehk uneapnoe episoode.
MÜÜT 9. Norskamine on mõnus öömuusika.
Norskamine põhjustab kuulmislangust ja norskamise varjus võib esineda uneapnoe. Üksi magavad inimesed jõuavad arstile hiljem, sest uneapnoe areneb märkamatult.
MÜÜT 10. Uneapnoe diagnoosiga võetakse ära mootorsõidukijuhi load.
Vähemalt keskmise raskusega uneapnoe võib põhjustada päevast väsimust ja mikround autoroolis. Uneapnoe efektiivse raviga saab elada täisväärtuslikku elu ja sealhulgas juhtida mootorsõidukit. Igati mõistlikum on ennast ravida ja mitte seada ohtu enda, oma lähedaste ja kaasliiklejate elu.