Noortel meestel, eelkõige 20–35 aasta vanuses, võib tekkida munandivähk, mis on õnneks regulaarse enesekontrolliga kergesti leitav. Sellest, kuidas ennast kontrollida ja millal tuleks pöörduda uroloogi poole, räägib Confido uroloog dr Teesi Sepp.
Dr Sepa sõnul ei ole munandivähk väga sage. Kõigist meestel esinevatest kasvajatest on munandivähki õnneks ainult 1%-l. „Sellegipoolest tahaksime, et kõik Eestis diagnoositavad vähijuhud (ligikaudu 30–40 juhtu aastas) leitaks üles võimalikult varakult. Riske suurendab laskumata munandi olemasolu anamneesis või kui on olnud mõni muu munandi arenguga seotud probleem. Varakult leitud vähk on üldiselt väga hästi ravitav ja hea prognoosiga,“ ütleb arst.
Dr Sepp soovitab regulaarselt ehk kord kuus teha enesekontrolli. „Rahulikus keskkonnas tuleb kordamööda katsuda mõlemat munandit. Sellisel viisil õpitakse ära tundma seemnejuha, munandit ennast ja munandimanust. Vähile viitav leid on munandis olev kõva tükk või tihend või kogu munandi oluliselt tihedamaks muutumine. Haigust on raskem ära tunda siis, kui ei ole kunagi tutvust tehtud normiga!“ selgitab dr Sepp.
Millised sümptomid viitavad kasvajale?
Kas on ka muid sümptomeid, mis võivad viidata kasvajale? „Enamasti ongi ainus sümptom munandis leitav muutus ja teisi kaebuseid pole,“ sõnab dr Sepp.
„Sümptom võib olla ka munandikoti suurenemine sinna kogunenud vedelikust, kuid seda on pigem harva. Vahel näeme ka, et esineb valu, mis kiirgub vaagnasse. Valu munandis võib põhjustada ka eesnäärme põletik. On ka juhte, kui tekib äkki munandipõletik ning munand läheb üsna kiirelt punetavaks, tursesse ja valulikuks. Kaasneda võib palavik,“ loetleb dr Sepp.
Seda, et esmadiagnoosimisel on kasvaja organismis edasi levinud, tuleb ette harva, kuid see pole dr Sepa sõnul ka võimatu: „Siis võib siiretest tingituna olla esmane kaebus suurenenud lümfisõlmed kõhu ja vaagna piirkonnas. Võib esineda ka seljavalusid või hingeldust, kui kasvaja on andnud siirdeid kopsu. Meestel võib esineda ka rinnakoe suurenemist, mis võib olla tingitud hormoone eritavast munandivähist. Seepärast uuritakse rutiinselt üle ka munandid.“