Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on aeglaselt süvenev kopsuhaigus, millele on iseloomulik püsiv põletik väikestes hingamisteedes ja puhitused kopsudes. Seda haigust ei saa täielikult välja ravida, sest diagnoosimise hetkeks on tekkinud mitmed pöördumatud kopsukahjustused. KOK-i varasemal ja õigel diagnoosimisel võib olla aga oluline positiivne mõju rahvatervisele. Kuidas selle aladiagnoositud haigusega elada ja mida teha, et KOK-i mitte haigestuda, räägib Confido kopsuarst dr Erve Sõõru.
Millised on KOK-i sümptomid, kes kuuluvad riskirühma ning kuidas haigust diagnoositakse?
KOK on aeglase, süveneva kuluga kopsuhaigus, mille korral tekib krooniline püsiv põletik väikestes hingamisteedes ehk bronhiit ja puhitus kopsudes ehk emfüseem. Ligi kolmandikul juhtudest on haigus põhjustatud kahjulike gaaside või osakeste pikaajalisest sissehingamisest. KOK-i nimetatakse sageli „suitsetajate haiguseks“. Kuigi suitsetamine on üks peamisi KOK-i riskitegureid, võib KOK tekkida ka 25–45%-l inimestest, kes ei ole kunagi suitsetanud.
KOK-i areng hõlmab paljusid protsesse ja iga indiviidi näitel sellest arusaamine eeldab analüüsi. Haigusele iseloomulikud sümptomid on hommikune köha, mis on kestnud üle kahe kuu, vahel rögaeritus, samuti õhupuudus ja hingeldus, mida kogetakse füüsilisel koormusel senisest enam, vähenenud koormustaluvus ja väsimustunne. Võib esineda pingsustunnet rindkeres ja vilistavat hingamist.
KOK on levinud haigus, mida diagnoositakse alates 40. eluaastast. Siiski jõutakse arsti vastuvõtule alles pärast 60. eluaastat, kui haigus on juba arenenud kaugele. Diagnoosi hilinemine on probleem. Põhjus on haiguse hiiliv kulg ja ühiskonna vähene teadlikkus, seepärast ei pöördu haiged oma probleemidega õigel ajal arsti juurde. KOK-i varasemal ja õigel diagnoosimisel võib olla aga oluline positiivne mõju rahvatervisele.
Kas mehed on suitsetamise tõttu potentsiaalsemad patsiendid?
Jah, mõnevõrra enam on KOK levinud meeste hulgas. Rahvusvahelises KOK-i epidemioloogilises uuringus „Burden of Obstructive Lung Disease“ (BOLD), milles osales ka Eesti, leiti, et kopsufunktsiooni uuringul esines KOK-ile iseloomulikke tunnuseid meeste hulgas 12%-l ja naiste hulgas 9%-l.
KOK-i arengut erinevatel eluetappidel on võrreldud lauamänguga. Sünnieelses perioodis peetakse riskiks ema suitsetamist ja passiivset suitsetamist, ema ravimitarvitamist ja astma põdemist, samuti kokkupuudet kemikaalide ja õhusaastega. Varases lapsepõlves peetakse KOK-i riskiks sagedasi hingamisteede infektsioone, kokkupuudet allergeenidega, õhusaastega ja passiivse suitsetamisega ning rämpstoidu söömist.
Täiskasvanueas peetakse riskiks suitsetamist ja passiivset suitsetamist, toidu valmistamist gaasitulega ja lahtisel tulel, kokkupuudet kemikaalide ja õhusaastega.
Üldisteks riskifaktoriteks peetakse keskkonnatekkelisi ja geneetilisi interaktsioone, väikeste õhuteede haigusi, kopsuemfüseemi ja kroonilist bronhiiti. See, millise täringu veeretamisega milline punktiskoor saadakse, on paljuski loterii. Nii mängivad ka KOK-i arengus erinevatel eluetappidel rolli mitmed tegurid, mis määravad edasises elus KOK-i haigestumise riski ja haiguskulu.
Kuidas leevendada KOK-i sümtomeid?
KOK-i ei saa täielikult välja ravida, sest diagnoosimise hetkeks on tekkinud mitmed pöördumatud kopsukahjustused. Raviga on võimalik leevendada haiguse sümptomeid, pidurdada haiguse kulgu, vähendada ägenemisi, parandada elukvaliteeti ja koormustaluvust. Suitsetamist maha jätta pole kunagi hilja, kuid mida varem ja lõplikult, seda parem.
KOK-i ravis kasutatakse sissehingatavaid ravimeid, mis mõjuvad otse bronhides ja kopsudes toimuvale haigusprotsessile. Sissehingatavad bronhilõõgastid laiendavad bronhe, vähendavad õhupuudust, parandavad füüsilist võimekust ja elukvaliteeti ning soodustavad röga väljutamist hingamisteedest. Harvemini kasutatavad sissehingatavad hormoonid ravivad põletikku hingamisteedes. Efektiivseks inhalaatorraviks on ühtviisi olulised nii ravim (toimeaine) kui ka inhalaatori kasutamise oskus. Kehv inhaleerimistehnika seondub sagedama haiglaravi vajaduse ja tüsistustega.
Uuringud näitavad, et ravisoovitusi järgib iga päev alla 50% haigetest. Nad ravivad pigem haiguse ägedat episoodi kui kroonilist haigust. Mõnedel juhtudel arvatakse, et ravim tekitab sõltuvust, pikaajaline tarvitamine pole turvaline või ravimi toime ajapikku väheneb.
Oluline on KOK-i varajane avastamine, diagnoosimine ja efektiivne ravi koos suitsetamisest loobumise ja kehalise aktiivsusega – need kõik võivad aidata tagada parima sümptomite kontrolli, pidurdada haiguse progresseerumist ja parandada KOK-i ravitulemusi. Raviküsimuste korral soovitan kindlasti konsulteerida arstiga ja õega ning mitte teha ennatlikke otsuseid ravi lõpetamiseks.
Kopsuarsti vastuvõttudel määratakse haiguse kontrolli tase ja korrigeeritakse raviplaani (sh igapäevane ehk baasravi ja juhised haiguse ägenemise korral). Suhtlus ja regulaarne inhalaatori kasutamise koolitus on oluline osa vastuvõtust, sest arstid ei suuda ennustada, kes haigetest on paremad ravi järgijad. Vahel on mõistlik kaasata raviprotsessi ka patsiendi pereliikmed.
Ravimata jätmisel on pahatihti tegemist raske ja progresseeruva haigusega, mis koos paljude terviseriskidega on üks peamistest surmade ja invaliidsuste põhjustajatest maailmas.
Paljud inimesed peavad füüsilise koormusega kaasnevat hingeldust normaalseks ega oska seepärast abi otsida. Kopsuhaigete taastusravi on tõenduspõhiselt efektiivne. Siiski jõuab hinnanguliselt vaid 2% haigetest taastusravini.
Füüsilise koormusega kaasneva õhupuudustunde tõttu kipub inimene jääma passiivsemaks ning pelgab igasugust treeningut, see muudab olukorra veelgi halvemaks. Tegelikult peaks sellisel juhul toimuma kõik vastupidi: füüsilise aktiivsuse suurendamine muudab olukorda paremaks. Seega peab KOKi-haige liikuma ja olema piisavalt aktiivne vastavalt enda füüsilisele terviseseisundile.
Mõned soovitused:
- Loobuge suitsetamisest.
- Vaktsineerige pneumokoki, hooajalise gripi ja COVID-19 vastu.
- Olge füüsiliselt aktiivne.
- Võtke ravimeid regulaarselt.
- Käige vähemalt üks kord aastas arsti vastuvõtul kontrollis.
- KOK-i ägenemise korral (sümptomeid rohkem, vajasite kiirabi või olite haiglaravil) andke sellest kohe teada oma arstile.