Lasteaia- ja koolilapsed haigestuvad keskmiselt kaheksa korda aastas, vahel isegi sagedamini. Suurel osal juhtudest on põhjus viirushaigus, mis taandub 1–2 nädala jooksul ise. Kõige sagedasemad viirushaiguse sümptomid on nohu, köha, palavik, kurguvalu, pea- ja lihasvalu. Sellest, kuidas neid kõige efektiivsemalt leevendada ja millal võib lapse taas kooli või lasteaeda saata, räägib Confido Tartu Raatuse kliiniku üldarst dr Annika Talvis.
Viirushaigused levivad õhu kaudu, näiteks aevastades, kuid ka viirusosakestega saastunud pindade vahendusel. Viirushaigusesse nakatunud laps võib nakatada teisi juba 1–2 päeva enne sümptomite teket, seetõttu ei ole lasteaias ja koolis võimalik viirushaiguste levikut täielikult ennetada. „Üldine soovitus on haigestumise esimestel päevadel, kui haigus on kõige nakkavam, jätta laps koju, et vältida teiste nakatamist. Kindlasti tuleks jätta laps koju siis, kui ta on tavapärasest loium, tal esineb palavik, isutus, tugev köha või nohu,“ ütleb dr Talvis.
Nohu ja köha võivad kesta veel nädalaid pärast haigestumist
Pärast viirushaiguse põdemist võivad nohu ja köha kesta veel nädalaid. Sellel perioodil ei ole inimene tavaliselt enam nakkav. „Kui laps tunneb ennast muidu hästi, aga väike nohu ja köha püsivad, siis võib ta jätkata igapäevaste tegevustega. Tagasi lasteaeda või kooli võiks pöörduda kõige varem 3–4 päeva pärast haigestumist, aga muidugi vastavalt enesetundele. Kui sümptomid püsivad ja laps on loid, võib olla vajalik pikem puhkus kodus,“ selgitab üldarst.
Kodus sõltub lapse igapäevane tegevus enesetundest. Puhkamine on oluline, kuid väevõimuga voodisse suruma ei pea. „Kui lapsel on nohu ja köha, kuid kõrget palavikku ei ole ja ta tunneb ennast hästi, võib ta kodus mängida, lugeda, telekat vaadata,“ soovitab dr Talvis.
Alati tuleks jälgida lapse käitumist
Laps ei pruugi alati öelda, kui kehv on tema enesetunne tegelikult. Sellisel juhul tuleb jälgida lapse käitumist. „Kas ta sööb ja joob tavapärasest vähem, kas ta on tavapärasest loium, magab pikemalt või, vastupidi, on kergesti ärrituv ja nutune? Kui laps käitub täiesti tavapäraselt, siis ilmselt ei ole ka enesetunne väga kehv,“ ütleb arst.
Haigena koju jäänud last hoiavad sageli vanavanemad, kes ise võivad olla COVIDi või gripi riskigrupis, aga ka muid viirushaigusi raskemalt läbi põdeda. „Tähtis on, et need vanavanemad vaktsineeriksid end gripi ja COVIDi vastu. Oluline on pesta korralikult ja sagedasti käsi ning katta aevastades ja köhides suu salvrätiku või varrukaga. Vajadusel võib lähikontaktis olles kanda maski. Õhutada tuleks ruume.
Kuidas leevendada sümptomeid?
Viirushaiguste ravi on sümptomaatiline, see tähendab, et ravi ei mõjuta üldjuhul haiguse normaalset kulgu ega kestust, kuid parandab enesetunnet.
- Kõrge palaviku (üle 38,5 kraadi) korral on soovitatav kasutada palavikualandajat. Kui lapsel on teisi infektsioonist tingitud sümptomeid, nagu kurguvalu, peavalu, lihasvalu, kõrvavalu vms, võib ravimeid kasutada ka väiksema kehatemperatuuri korral. Ravimitest kasutatakse tavaliselt paratsetamooli ja ibuprofeeni vastavalt lapse kehakaalule.
- Nohu korral on soovitatav loputada nina meresoola lahusega. Oluline on õpetada lapsele nuuskamist. Pisematel lastel, kes ei suuda ise nina nuusata, tuleb kasutada ninaaspiraatorit. Lisaks on soovitatav teha soolaauru füsioloogilise lahusega. Alates kuuendast eluaastast võib tarvitada dekongestante, mis aitavad vähendada nina limaskesta turset.
- Köha on hingamisteede kaitsereaktsioon ja see taandub ise. Köhasiirupitel puudub tõenduspõhisus, kuid looduslike preparaatide tarvitamine on üldjuhul ohutu. Alates 12. eluaastast võib kasutada rögalahtisteid.
- Enamik kõrvapõletikke taanduvad ise ja raviks on valuvaigistid, antibakteriaalset ravi enamasti vaja ei ole.
- Kurguvalu korral võib proovida erinevaid käsimüügi kurguspreisid või imemistablette.
- Olulisel kohal on tarbida piisavalt vedelikku, süüa energiavarude säilitamiseks kerget toitu ning puhata ja vältida ülemäärast koormust.
Millal tuleks pöörduda arsti poole?
Arstile tuleks pöörduda, kui sümptomid 1–2 nädala jooksul märgatavalt ei vähene. „Nagu varem öeldud, siis võivad köha ja nohu püsima jääda ka pikemalt, aga tavaliselt need aja jooksul siiski leevenevad. Kindlasti tuleb võtta ühendust perearstiga, kui püsib kõrge palavik, laps on väga loid, ei söö ega joo enam suu kaudu, uriini tuleb vähe, huuled ja nahk on sinakad, käed ja jalad on väga külmad, kui laps hingeldab, kasutab hingamiseks kogu keha, hingamine on vilistav, kaebab väga tugevat valu kurgus või kõrvas,“ ütleb dr Talvis.
Esmakordselt ilmus artikkel Pere ja Kodu portaalis 11.11.2024.