Kolorektaal- ehk jämesoolevähk on Euroopas esinemissageduselt teisel kohal, moodustades uutest vähijuhtudest umbes 14%. Väidetavalt sureb sellesse haigusesse üks inimene iga kolme minuti tagant. Märts on Euroopas kolorektaalvähi teadlikkuse parandamise kuu.
Eestis avastatakse umbes 1000 uut jämesoolevähi juhtu aastas, see teeb meist muu Euroopaga võrreldes n-ö keskmiku, kuid sellesse haigusesse suremus on Eestis kahjuks keskmisest suurem. Põhjus on vähi avastamine hilisemas staadiumis, mil ravi edukus on väiksem. Ligikaudu 25–30% jämesoolevähi juhtudest on avastamise hetkel levinud teistesse organitesse.
Algstaadiumis kolorektaalvähk on tänapäeval üks paremini ravitavaid pahaloomulisi haigusi, millest on võimalik täielikult terveneda. Sellel vähitüübil on olemas oma sõeluuring, mistõttu on iga hilisstaadiumis avastatud vähk suur kaotus.
Algstaadiumis ei pruugi kaebusi tekkida
Jämesoolevähi võimalikud sümptomid on veri väljaheites, seedetegevuse muutus – kõhukinnisus või -lahtisus –, kõhuvalu, rauavaegusaneemia, söögiisu vähenemine ja seletamatu kaalulangus. Kindlasti ei ole iga taolise kaebuse taga vähk, kuid oma arstiga tuleks kaebustest kindlasti rääkida, et leida sümptomitele selgitus.
Riskifaktorid on jämesoolevähi esinemine perekonnas, 2. tüüpi diabeet ning põletikulise soolehaiguse põdemine.
Geenide vastu ei saa meist keegi, küll aga saame muuta oma harjumusi, et geneetilisi riske vähendada. Eraldi riskifaktorid on rohke alkoholitarvitamine (rohkem kui neli ühikut päevas), ülekaal, suitsetamine, suurel hulgal punase liha ja töödeldud lihatoodete pikaajaline tarbimine.
See ei tähenda, et kohe peab loobuma lihast ja alkoholist (kuigi suitsetamise võiks maha jätta küll), aga tarvitatavaid koguseid võiks piirata. Punase liha ja töödeldud lihatoodete hulka menüüs tuleks võimalusel vähendada, hoida tarvitatav kogus maksimaalselt 350 grammi juures nädalas. Soovitatav on suurendada menüüs kiudainete hulka (vähemalt 30 grammi kiudaineid päevas).
Soovitatav on tegeleda regulaarselt füüsilise koormusega ning kindlasti osaleda vastavalt vanusele kolorektaalvähi sõeluuringus, kuhu saab minna perearsti kaudu. Uuring on tasuta, ka ravikindlustamata isikutele. Kui uuringus tehtav proov osutub positiivseks (väljaheitest avastatakse peitveri), tuleb teha koloskoopia. Sinna saab patsiendi suunata pere- või eriarst.
Koloskoopia – vähese valuga veidi ebameeldiv uuring
Koloskoopia on pärasoole kaudu endoskoobiga tehtav uuring, mille käigus vaadatakse üle kogu jämesoole limaskest pärakust tsöökumini (jämesoole lõpuni). Valutu koloskoopia meetodeid kasutades on uuring tänapäeval küll veidi ebameeldiv ning võib põhjustada kohati vähest valu, kuid on siiski suhteliselt hästi talutav.
Uuringu käigus kasutame soolevalendiku laiendamiseks vett ning CO2 (mitte enam õhku) ning vajadusel veenisisest lühiajalist rahustit, seega ei tohiks valukartus olla põhjus koloskoopiast loobumiseks. Kindlasti ei ole endoskoopiad „jube piin“ või „kohutav õudus“, nagu internetist kahjuks siiani lugeda võib. Koloskoopiat saab teha ka pindmises narkoosis, kuigi tegelikult esineb narkoosivajadust harva.
Enamik jämesoolevähi juhtudest areneb polüüpidest – soole limaskesta vohanditest, millest osad võivad muutuda aja jooksul pahaloomuliseks. Seda, kui kaua protsess polüübist vähini aega võtab, me väga täpselt ei tea, kuid ilmselt kuni kümme aastat. Seetõttu on väga oluline eemaldada kõik koloskoopia käigus leitud polüübid. Mida paremini on tehtud soole ettevalmistus, seda suurem on tõenäosus, et koloskoopia käigus leitakse üles ka väikesed muutused. Valdav enamik polüüpe õnnestub eemaldada kohe esimese koloskoopia käigus.
Polüüpide eemaldamine (polüpektoomia) või proovitükkide võtmine on patsiendile täiesti valutu. Kõik eemaldatud polüübid tuleb saata histoloogilisele uuringule.
Sõltuvalt avastatud polüüpide suurusest, arvust ja histoloogiast ning perekonnas varem ilmnenud haigustest, jäetakse patsient endoskoopilisele jälgimisele. Tavaliselt vajavad need patsiendid regulaarseid koloskoopiaid kindlate ajavahemike tagant.
Eestis osalevad kolorektaalvähi sõeluuringus 58–68-aastased inimesed. Jämesoolevähk on aga kogu maailmas järjest nooremaid inimesi puudutav haigus. Viimse 30 aasta jooksul on erinevatesse seedetrakti kasvajatesse (sealhulgas jämesoolevähki) haigestumine alla 50-aastaste inimeste seas tõusnud ligi 80 %. Seepärast tuleks kaaluda sõeluuringule kutsutavate patsientide vanuse langetamist – maailmas on riike, kus sõeluuringuid alustatakse juba 45. eluaastast.