Arst räägib, mis annab märku südame rütmihäirest
Südamehaigused ei ole Covid-19 pandeemia ajal kuhugi kadunud ning probleemi kahtlustades tuleks pöörduda arstile. Tavaliselt on esimeseks vajalikuks uuringuks EKG.
Erinevad rütmihäired ja muud südame jõudlust mõjutavad haigused võivad põhjustada probleeme kogu organismi vereringes. Confido Kiirkliinikute arst dr Andreas Abeli sõnul võivad rütmihäirete tagajärjeks olla üldine nõrkus ja jõuetus, südamepuudulikkusest tingitud tursed või hoopis trombidest põhjustatud komplikatsioonid, näiteks ajuinfarkt.
Arst toob välja, et südame rütmihäirele võib viidata tunne, et süda peksleb, lööb ebaregulaarselt või jätab lööke vahele. Juba tõsisematest südamega seotud probleemidest võivad märku anda pearinglus, uimasus, õhupuudus või rindkerevalu. Alati ei pruugi aga kaebusi esineda või on need leebed, mistõttu inimene ei pane neid tähele.
Südametegevuse jälgimisel võivad abiks olla nutikellad. Pulsi ja südamerütmi jälgimisel saab muuhulgas treenida targalt, ilma et koormaks liialt organismi või südant. «Nutiseadme tuvastatud võimalik terviseprobleem tuleks aga kindlasti üle kontrollida tervishoiuasutuses vastava aparatuuri ja testide abil,» ütleb Abel.
Südame elektrilised signaalid
Kõige parem abimees südame rütmihäirete diagnoosimiseks on elektrokardiogramm (EKG) ehk südamefilm, mis registreerib südame elektrilisi signaale. Lisaks aitab uuring tuvastada südame verevarustuse probleeme (näiteks infarkti) ja ülekoormust.
Dr Abel selgitab, et EKG registreerimisel lamab patsient paljastatud ülakehaga selili. Käte ja jalgade külge ning rindkerele kinnitatakse elektroodid, mis registreerivad südame elektrilisi impulsse. Uuringu ajal ei tohi liigutada. EKG registreerimine käib kiiresti. Koos ettevalmistuse ja riietumisega võtab uuring tavaliselt aega 5-10 minutit.
«Ägeda südamehaiguse, näiteks rütmihäire või infarkti korral toimuvad EKG muutused kiiresti ja südamefilm on selliste haiguste diagnoosimisel olulisim ning esimesena tehtav uuring,» räägib arst. Ta lisab, et EKG täpne tõlgendamine vajab vastavat kogemust ning on mõistlik teha arsti poolt. «Südamehäirete kahtluse korral saab uuringu eelregistreerimata ära teha kõigis Kiirkliinikutes, kuid hindamisel oleks arstidele suureks abiks patsiendile varasemalt tehtud südamefilmid (kui need on paberil, siis võtta kliinikusse kaasa),» ütleb Abel. Ta selgitab, et erinevad haigused võivad põhjustada muutuseid, mis jäävad filmile püsima pikaks ajaks.
Koormustest ja Holter-EKG annavad kinnitust
Mõned haiguslikud muutused, näiteks verevarustusehäired ei tule sageli rahuolekus registreeritud südamefilmis välja. Sellise haiguse kahtlusel tuleks arsti sõnul tavalisele EKG-le lisaks teha südame koormustest. Sagedamini kasutatakse koormustesti tegemiseks veloergomeetrit või spetsiaalset liikuvat rada (treadmill). Test kestab koos ettevalmistuse ja taastumisega tavaliselt kuni 30 minutit. Uuringul on kõige parem kanda kerget sportlikku riietust ning jalanõusid. «Uuringuga saab hinnata, kui suurt koormust patsient talub, kuidas reageerivad koormusele pulss ja vererõhk ning kas südamelihases tekivad koormusel vereringehäirele viitavad muutused,» kinnitab Abel.
Sageli ei tule vaid aeg-ajalt esinevad rütmihäired lühikese aja jooksul kliinikus võetud EKG pealt välja. «Sellisel juhul tuleks lisaks teha ööpäevane EKG-monitooring (Holter-EKG), mil keha külge kinnitatud elektroodid ja spetsiaalne salvestav aparaat registreerivad südamefilmi kogu mõõteperioodi jooksul,» ütleb Abel. Mõõtmise järel vaatab uuringu üle kardioloog ning annab omapoolse hinnangu rütmihäirete esinemise kohta.
Maanda riske elustiiliga
Südame rütmihäirete riskitegurid on samasugused, nagu üldiseltki südamehaiguste puhul. Riske aitavad arsti sõnul madalamana hoida korras kehakaal, regulaarne liikumine, normaalne vererõhk ja veresuhkur. Hoiduda tuleks suitsetamisest. Mõnede rütmihäirete puhul mängib oma rolli pärilikkus ning rütmihäirete risk tõuseb üldiselt vanusega.