Puusaliigese asendamine ehk endoproteesimine on vajalik kulumishaiguse ehk artroosi viimases staadiumis, kui konservatiivse ravi variandid, nagu taastusravi, valuravi, süstid, on end ammendanud. Sellest protseduurist ja liigeste kulumisest üldiselt räägib Confido ortopeed, Tartu Raatuse kliiniku kirurgiakliiniku juht dr Hardi Kaljurand.
Kuidas võivad reumatoidartriit, osteoartroos, osteoporoos jt haigused mõjutada puusaliigese probleemide teket ja hilisemat endoproteesimise vajadust?
Kaasuvad liigeseid haaravad haigused (arengulised haigused, traumad ja reumatoidartriit) võivad soodustada artroosi välja kujunemist või kiirendada selle arengut. Endoproteesimise vajadus selgub siiski kulumishaiguse radioloogilist leidu ja patsiendi kaebusi kokkuvõtva otsusena. Kaasuvate seisundite olemasolu ei tähenda, et inimene peab elu jooksul tingimata tegema läbi endoproteesimise.
Kuidas saab elustiilivalikutega ennetada puusaliigese probleemide teket?
Puusaliigese probleeme saab ennetada terviseteadliku käitumisega: tasakaalustatud mitmekülgne toitumine, mõõdukas füüsiline koormus, kehakaalu normis hoidmine.
Artroosi kujunemisele võivad kaasa aidata ebatervislikud kombed, nagu suitsetamine ja alkoholi liigtarvitamine, väga suured koormused seoses füüsilise töö või sportimisega ning traumad. Võtmeküsimus on lähtuda mõistlikkuse printsiibist ja jälgida üldiseid tervisliku käitumise põhimõtteid.
Artroosi ja võimalikku endoproteesimist aga täielikult ennetada kahjuks võimalik ei ole – ka igati tervislikult ja mõistlikult käitudes võib haigestuda liigese kulumishaigustesse.
Milliste sümptomite korral tuleb pöörduda arsti poole?
Puusaliigesega seotud valu on põhiline ortopeedile pöördumise põhjus. Liigese läheduses, näiteks tuharas või reie välisküljel esinev valu on arsti vastuvõtul samuti sage kaebus, kuid need ei ole seotud puusaliigese haigusega. Puusaliigesest tulenev valu lokaliseerub eeskätt kubemesse ning võib esineda ka poolkaarekujuliselt ümber liigese.
Valukaebuse esinedes peaks esmalt pöörduma perearstile, kes saab ülevaatuse ja röntgenuuringu põhjal otsustada, kas tegemist on ortopeedi tähelepanu vajava probleemiga või on kaebus seotud mõne teise põhjusega peale liiges(t)e.
Puusaliigeses esinevad peale valu ka teised sümptomid, nagu plõksumine või segav tunne liikumisel, mille diagnoosimise ning raviga saab ortopeed samuti abiks olla.
Millised on ravivõimalused ja millal tuleb kaaluda endoproteesimist?
Puusaliigese artroosi konservatiivse ravi esmased võtted on taastusravi ja vajadusel kehakaalu normi viimine. Haiguse varasemas staadiumis on võimalikud ka süstid liigesesse, mis võivad aidata leevendada valu ning pidurdada haiguse progressiooni.
Haiguse varasemas staadiumis on kasutusel suukaudne põletiku- ja valuvastane ravi kuuridena, haiguse hilisemas staadiumis võib selline ravi olla vajalik igapäevaselt.
Kui senine ravi ennast ammendab, on järgmine etapp kirurgia ehk puusaliigese endoproteesimine. Kirurgiline ravi on puusaliigese artroosi ravis viimane, aga väga efektiivne ravimeetod – puusaliigese endoproteesimine on valitud 20. sajandi operatsiooniks, kuna kirurgiast saadav abi valude ravimisel ning elukvaliteedi parandamisel on olnud väga tõhus.
Kuidas valmistuda endoproteesimise operatsiooniks?
Enne puusaliigese endoproteesimist on vajalik üldine terviseseisundi kontroll, mis viiakse läbi koostöös perearstiga – see on endoproteesimise teekonna osa ning sellega minimeeritakse operatsiooniga kaasnevaid riske.
Soovitatav on ka võimaluste piires jätkata kuni operatsioonini füsioteraapia harjutuste tegemist, et tagada lihaskonna parim võimalik toonus ning potentsiaalselt lihtsam operatsioonist taastumine.
Operatsiooni planeerides on oluline valmistada kodu ette taastumisperioodiks – vajadusel panna näiteks voodile, istumisasemetele ning tualetipotile kõrgendused, eemaldada põrandatelt abivahendiga liikumist segavad vaibad, kitsamatest kohtadest mööbliesemed jne.
Kui pikalt toimub operatsioonist taastumine ja milliseid elustiilimuudatusi tuleb teha taastumise ajal ning hiljem? Kas ja milliste spordialadega võib tegeleda?
Vahetu operatsioonijärgne taastumine kestab tavaliselt 6–8 nädalat, sel ajal peab patsient liikuma abivahendite abil ning talle kehtib piiratud režiim. Füsioterapeut õpetab haiglas olles patsiendile vajalikke taastusravi harjutusi, neid saab ja peab vastavalt saadud soovitustele kodus ise edasi tegema.
Probleemideta taastumise korral võib abivahenditest loobuda umbes 6–8 nädala möödumisel ning hakata järk-järgult oma füüsilist koormust suurendama.
Olenevalt töö iseloomust saab patsient naasta tööle kõige varem kahe kuu pärast, füüsilise töö korral soovitame tavaliselt asuda tööle peale kolmanda kuu möödumist operatsioonist.
Pärast operatsioonist taastumist ei jää olulisi liikumispiiranguid, liigese stabiilsuse huvides ei ole soovituslik teha vaid teatud, ekstreemse asendi võtmisega seotud liigutusi, sellel teemal patsienti pärast operatsiooni ka nõustatakse. Need liigutused on väga harva igapäevaelus vajalikud, seega ei tingi need ka muutust elukvaliteedis.
Sportimine ja aktiivne elustiil on nii ametialaselt kui ka hobikorras lubatud, piiranguid edasise elu tegevustes sisuliselt ei ole.
Arvesse tuleb võtta seda, et protees on mehaaniline liiges, mille võimalikku kulumist mõjutavad põrutused ja kasutamise intensiivsus, samuti on ohtlikud traumad opereeritud piirkonnas. Soovitame sportimisel nende asjaoludega arvestada, kuid proteesitud liigesega ei ole otseselt keelatud teha ka ekstreemsporti või osaleda maratonil