Eesnahk on liikuv nahavolt peenisel, mis katab peenisepead ja kusitiava. Olukorda, mil eesnahk on kitsenenud sedavõrd, et seda ei ole võimalik vabalt lükata üle peenisepea, nimetatakse eesnahakitsuseks ehk fimoosiks. Confido lastekirurg dr Laura Zirel kirjutab, millele tähelepanu pöörata ja arsti poole pöörduda.
Sündides esineb eesnahakitsus kõikidel poistel
Fimoos jaotatakse kaheks: füsioloogiline ehk loomulik fimoos ja patoloogiline ehk haiguslik fimoos.
Sündides esineb fimoos kõikidel poistel, kuna eesnaha sisemise kihi ning peenisepea vahel esinevad liited – seda nimetakse füsioloogiliseks fimoosiks. Lapse kasvades ja hormonaalsete muutuste mõjul liited lahustuvad ning eesnahk muutub liikuvaks. Kirjanduse andmetel peaks 60% poistest kümnendaks eluaastaks suutma täielikult või osaliselt liigutada eesnahka üle peenisepea, 95% poistest puberteedi alguseks.
Patoloogiline ehk haiguslik fimoos esineb tavaliselt vanematel lastel ja täiskasvanutel ning seda iseloomustab äärmiselt kitsas ja peaaegu täiesti liikumatu eesnahk, mis võib olla armistunud. Haiguslik fimoos võib tekkida näiteks trauma (nt kitsa eesnaha jõuline liigutamine üle peenisepea), infektsiooni, põletiku, aga ka nahahaiguse (nt sklerootiline lihhen) tagajärjel.
Kui eesnahakitsus tekitab probleeme, tuleb pöörduda arsti poole
Füsioloogiline ehk loomulik eesnahakitsus tavaliselt ravi ei vaja ja laheneb üldjuhul lapse kasvades spontaanselt. Eesnaha liikuvuse soodustamiseks on võimalik teha kodustes tingimustes n-ö venitusharjutusi, kus eesnahka tõmmatakse tagasi ühe minuti jooksul nii palju, et tuleb nähtavale eesnaha kitsas osa. Neid harjutusi võib teha mitu korda päevas näiteks siis, kui laps läheb pissile või on vannis. Kindlasti tuleb pidada meeles, et eesnahka ei tohi toore jõuga üle peenisepea tõmmata, kuna see põhjustab eesnaha rebenemist, veritsust ja armistumist. Samuti tekitab see lapsele valu. Eesnahka muudavad elastsemaks ja seega parandavad selle liikuvust ka hormoonkreemid (näiteks beetametasoon). Sellised hormoonkreemid on retseptiravimid ning enne ravikuuri alustamist peab lastekirurg eesnaha hetkeseisundi kindlasti üle hindama.
Patoloogilist ehk haiguslikku fimoosi tuleks kahtlustada lastel, kellel eesnahk ei liigu üldse ja on äärmiselt kitsas, lapsel esineb tihti eesnaha ärritust ja veritsust, valulikku pissimist, korduvaid eesnahapõletikke, kroonilist uriinipeetust, kus pissimisel koguneb uriin eesnaha alla ja tekib justkui pall, mida peab käega kokku suruma, et uriin väljuks. Tavaliselt on haigusliku fimoosi ravi operatsioon.
Kitsas eesnahk võib poistel tekitada ka parafimoosi. Parafimoosi korral liigutatakse eesnahk peenisepea taha, ent kitsuse ja kiiresti tekkiva turse tõttu jääb eesnahk peenisepea taha kinni ning eesnahka ei ole võimalik enam tagasi viia selle normaalsesse asendisse ehk peenisepea peale. Parafimoos on erakorraline seisund, kuna eesnahakitsus sellises olukorras võib tekitada peenises verevooluhäire ning lõpuks peenise nekroosi ehk surma. Sellises olukorras tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.
Lastekirurgi poole tuleks pöörduda lastel, kellel puberteedieaks ei liigu eesnahk vabalt üle peenisepea, aga kindlasti nendel lastel, kellel eesnahk ei liigu üldse või on äärmuslikult kitsas, esinevad korduvad eesnahapõletikud ning urineerimine on raskendatud.
Millal on vajalik kirurgiline ravi?
Lapseea fimoos vajab kirurgilist ravi, kui eesnaha ava on sedavõrd kitsas, et urineerimine on püsivalt raskendatud ja vajab pingutust, esinevad korduvad eesnahapõletikud ja eesnaha armistumine, kui tegemist on harvaesineva anatoomilise vormiga, kus eesnaha ots ongi väga kitsas, või kui konservatiivne ravi ei ole andnud head tulemust.
Operatsiooni vajalikkus sõltub lapse sümptomitest ja eesnaha lokaalsest leiust. Tavaliselt püütakse operatsiooni siiski võimalikult kaua edasi lükata ning enamasti alla viieaastaseid lapsi eesnahakitsusega ei opereerita.
Operatiivne ravi jaguneb kaheks. Ulatuslikum operatsioon on ümberlõikus ehk tsirkumtsiisio, mille käigus eemaldatakse eesnahk täielikult ja pärast operatsiooni jääb peenisepea katmata.
Ümberlõikus on levinud tava mitmetes religioonides ja kultuurides. Näiteks juutide ja moslemite poisslastel tehakse ümberlõikus juba vastsündinueas. Eestis tehakse Tervisekassa rahastusel ümberlõikust meditsiinilistel näidustustel ja see on alati läbimõeldud otsus, mis on tehtud koostöös perekonnaga. Teise operatsioonitüübi korral püütakse eesnahk säilitada ja operatsiooni käigus eemaldatakse ainult kitsas eesnahaosa või eesnahakitsusele tehakse eesnahka laiendavad lõiked.
Patsientide seas levib mitmeid müüte
Patsientide seas ringleb mitmeid valearusaamu seoses ümberlõikamisega. Näiteks arvatakse, et ümberlõikus vähendab peenise tundlikkust ja seksuaalset naudingut täiskasvanueas. Uuringud näitavad, et ei esine olulist erinevust seksuaalses tundlikkuses ja funktsioonis meeste vahel, kellel on eesnahk eemaldatud ja kellel on see alles.
Teine enam levinud arvamus on, et ilma eesnahata peenist on kergem hooldada ja pesta. Küll aga ei muuda eesnaha olemasolu peenist mustaks. Loomuliku fimoosi korral tuleb peenis „jätta rahule“ ehk pesta seda sooja voolava veega vähemasti korra päevas. Oluline on eesnahka mitte traumeerida või jõuliselt seda liigutada – see võib tekitada valu, põletikke ja eesnahakitsust lapse vanemas eas. Puberteedieast alates on eesnahk enamasti vabalt liigutatav ning võimaldab peenist pesta nii, nagu on vaja.
Ümberlõikusest taastumine kestab paar nädalat
Eesnaha plastika ja ümberlõikus on pisiprotseduurid, mis tehakse üldnarkoosis päevakirurgias. Tavaliselt kestab protseduur 20–30 minutit ja pärast operatsiooni tuleb lapsel kliinikus olla kuni kolm tundi, et narkoosist täielikult taastuda. Laps saab minna koju, kui ta on pärast operatsiooni söönud-joonud ning ei oksenda, ei kurda suurt valu opereeritud piirkonnas ning on vähemasti ühe korra käinud pissil.
Täielik taastumine operatsioonist kestab 1–2 nädalat. Tavaliselt suletakse nahahaavad isesulanduvate õmblustega, mida eemaldama ei pea. Pärast operatsiooni võib operatsioonipiirkonnas esineda turset, mis on loomulik ning taandub ise. Turse vastu aitavad hästi kummeliteekompressid. Lasteaiast ja koolist võiks lapse koju jätta vähemasti nädalaks ajaks.
Iga kirurgilise sekkumise korral esineb risk tüsistusteks. Nii ümberlõikuse kui ka eesnaha plastika korral on tüsistuste risk siiski väga väike ja kõige sagedamini esinevad tüsistustest veritsus ja haavapõletik. Tüsistustena võib välja tuua ka mitterahuldava kosmeetilise tulemuse – eemaldatud on liiga palju või liiga vähe nahka.