Confido üldkirurg ja Kirurgiakliiniku juht dr Juhan Laos selgitab, mis on kirssangioomid ja papilloomid, ning milline on nende ravi.
Kirssangioomid
Kirssangioomid on healoomulised, kapillaaride vohamise tagajärjel tekkivad nahamoodustised. Enamasti on need kuni 5 mm suurused, värvuselt erepunasest kuni lillani. Täpsem tekkepõhjus ei ole teada, kuid alates 30. eluaastast on nad olemas enamikul inimestest ning nende hulk vanusega suureneb. Eemaldamine võib olla vajalik kosmeetilisel eesmärgil või kui angioom esineb kohas, kus seda traumeeritakse.
Raviks kasutatakse:
- Krüoteraapia – vedela lämmastikuga tekitatakse lokaalne koenekroos, mille tõttu patoloogilised kapillaarid sulguvad.
- Diatermokoagulatsioon – elektriga tekitatud kuumus kõrvetab moodustise ja selles asuvad veresooned.
- Laser – sõltuvalt laseritüübist eemaldatakse angioom kas kuumuse või spetsiaalse lainepikkusega. Protseduur mõjutab hemoglobiini ja sulgeb veresooned ilma nahka kahjustamata.
Papilloomid
Väikesed nahanäsakesed, sageli „jalaga“, on papilloomid, mille tekkel arvatakse olevat seos inimese papilloomiviiruse ehk HPV, ülekaalulisuse, diabeedi ja nahk naha vastu hõõrdumisega. Sellised moodustised on täiesti healoomulised, kuid kui neid on palju või on nad mõõtmetelt suured, siis võib nende eemaldamine vajalik olla.
Niidi või tamiili sidumine ümber papilloomi jaluse võib tõesti verevarustust katkestades viia moodustise kärbumise ja eemaldamiseni, kuid siin on olemas riskid, mille tõttu peaks seda siiski laskma teha arsti vastuvõtul. Esiteks võivad traumeeritud papilloomid päris palju veritseda. Kodus pole võimalik ka tagada steriilsust, mille tõttu võib koos papilloomi eemaldamisega saada ebameeldiva põletiku.
Arsti vastuvõtul on nahanäsakesi võimalik külmutada, elektrinoaga ära lõigata või laseriga aurustada. Protseduur võtab sõltuvalt moodustiste suurusest aega vaid paarkümmend sekundit ning ühe vastuvõtuga saab neid eemaldada kümneid.
Artikkel on avaldatud 06.05.2024 Tervis Pluss portaalis.