Confido ortopeedi dr Mihkel Mardna sõnul ei ole universaalset retsepti põlvevigastuste vältimiseks, küll aga on tippspordis kasutusel erinevatel aladel (eeskätt pallimängud) spetsiaalsed harjutuskavad, mis aitavad statistiliselt vähendada teatud põlvevigastuste teket.
Ortopeedi sõnul mängib vigastuste tekkimisel suurt rolli inimese geneetiline pärand ja sellest tulenevad anatoomilised iseärasused, biomehaanika ja kudede struktuur, aga ka konkreetne spordiala, millega tegeleda soovitakse, ja enda tugiaparaadi valmisolek selleks. Õigesti tuleb valida ka treeningkoormus, mis vastaks konkreetse isiku füüsilisele valmidusele, ja pöörata tähelepanu toitumisele, mis mõjutab mõningal määral liigeste koormustaluvust.
Dr Mardna toonitab, et kui hakatakse põhjalikumalt spordiga tegelema, tuleb enne seda pidada nõu oma perearsti või spordiarstiga, selgitamaks, kas tervislik seisund ja füüsilised eeldused vastavad seatud eesmärkidele.
Arsti sõnul on paljudel juhtudel ülekoormusvigastusi lihtsam ennetada kui neid ravida. Seepärast soovitab ta valida endale sobiva spordiala ja kvaliteetse spordivarustuse ning kui on soov tõsisemalt treenida, teha koostööd asjatundliku juhendajaga.
Ägedate traumade ennetamiseks on koostatud spordialadepõhised harjutuskavad, mille üks hea näide on GetSeti mobiilirakendus. Alajäseme spordivigastuste tekkimisel soovitatakse kasutada PRICE-i esmaabivõtteid. Ägedate vigastuste ja traumade korral, eriti kui tekib kiiresti silmnähtav turse või on luumurru kahtlus, tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.
Põlveliigese artroskoopia
Põlveliigese artroskoopia on üks viise, kuidas ületreeningul tekkinud liigesesiseseid kahjustusi ja ägedaid vigastusi ehk traumasid ravida. Harvem kasutatakse artroskoopiat diagnoosi täpsustuseks. Kuna meditsiini tehnilised võimalused on aastatega arenenud, on laienenud nende patsientide ring, kes saavad abi põlveliigese artroskoopiast, ja nii saab ravida artroskoopiliselt näiteks põlveliigese ägedaid vigastusi, aga ka ülekoormusest ja degeneratiivsest kahjustusest tekkinud probleeme.
Artroskoopia protseduuri käigus teeb ortopeed uuritava liigese piirkonda väikesed nahahaavad ja sisestab liigesesse 2–5 mm läbimõõduga optilise instrumendi, tekitades niimoodi võimaluse näha liigese sisse. Sellise meetodiga saab arst vaadata näiteks liigese kõhrepindade seisundit, liigese sidemeid ning selgitada välja vigastuse ulatuse ja kõrvaldada patoloogilisi muutusi.
Artroskoopia vastunäidustused
Dr Mardna selgitab, et põlveliigese artroskoopiat ei saa teha siis, kui patsiendil on operatsioonipiirkonnas haav või nahal on põletikuline lööve või muu kahjustus, mis suurendab oluliselt septilise artriidi tekke riski.
Suhtelised vastunäidustused:
• patsiendi raskekujuline rasvumine;
• hemofiilia või kui patsiendile on kaasuva haiguse tõttu ordineeritud vere viskoossust olulisel määral vähendavaid preparaate, mis suurendavad tuntavalt veritsuse riski operatsiooni ajal ja operatsioonijärgsel perioodil;
• põlveliigese raskekujuline artroos.
Operatsioonist taastumine
Artroskoopilisest põlveliigese operatsioonist taastumine sõltub dr Mardna sõnul sellest, millist probleemi lahendatakse, patsiendi motivatsioonist paranemisperioodil, patsiendi vanusest, kaasuvatest haigustest jne.
„Näiteks lihtsa meniskivigastuse artroskoopilise ravi taastumisperiood võib olla 3–4 nädalat, samas eesmise ristatisideme vigastuse või kõhrevigastuste ravi taastusperiood võib võtta üheksa kuud kuni aasta,“ ütleb ta.