Sellest, kuidas toimub traumaatiliste ja emotsionaalselt häirivate kogemuste tagajärjel kujunenud posttraumaatilise stressihäire teraapia EMDR, räägib Confido kliiniline psühholoog Liis Vahtra-Šmutov.
EMDR-i (Eye Movement Desensitization and Reprocessing) abil on võimalik leevendada traumaatiliste mälestuste mõju. Selleks kasutatakse kahepoolset silmade, kuulmis- või puutestimulatsiooni, mis võimaldab patsiendil töödelda sündmusega seonduvaid negatiivseid emotsioone, aistinguid ja uskumusi ning selle kaudu leevendada traumamälestuse mõju.
Teraapiat kasutatakse peamiselt posttraumaatilise stressihäire raviks, kuid see võib aidata ka muude traumaga seotud häirete ravis, nagu ärevushäired, depressioon ja foobiad.
„Posttraumaatilise stressi põhjuseks võivad olla erinevad elusündmused, näiteks õnnetus, kaotus, väärkohtlemise ohvriks langemine, looduskatastroof jms, millega kohanemine ei õnnestu. Nõnda võivad algselt kogetud sündmusega sarnanevad olukorrad vallandada tugevaid emotsioone ja minevikusündmuse taaskogemist, häirides seeläbi igapäevast elu,“ selgitab Vahtra-Šmutov.
Kuidas EMDR-teraapia toimib?
EMDR-teraapias juhib terapeut patsiendi tähelepanu visuaalsetele, kuulatavatele või puudutavatele stiimulitele, samal ajal kui patsient oma traumaatilise sündmuse peale mõtleb: see võimaldab inimese psüühikal kogetut oma peas paremini n-ö ümber töödelda. „See protsess pakub emotsionaalset leevendust ja parandab üldist vaimset heaolu,“ ütleb kliiniline psühholoog.
Teraapias kasutatakse EMDR-seadmeid, mis projitseerivad valguskiiri või annavad helistiimuleid ning toetavad terapeudi juhendamisel toimuvaid seansse.
Oluline on mõista, et need seadmed ei toimi iseseisvalt, vaid on kõigest tööriistad kogu teraapiaprotsessi toetamiseks.
Siiski ei sobi EMDR kõigile. Teraapia efektiivsus sõltub mitmetest teguritest:
- Emotsionaalne stabiilsus. Inimesed, kes on emotsionaalselt väga ebastabiilsed või kellel esinevad intensiivsed dissotsiatiivsed reaktsioonid, võivad vajada enne EMDR-i alustamist esmalt teisi stabiilsust parandavaid teraapiaid.
- Psühholoogiline seisund. Aktiivsed psühhootilised sümptomid või muud keerulised psühholoogilised häired võivad mõjutada teraapia ohutust ja efektiivsust, seepärast tuleb esmalt need seisundid lahendada või stabiliseerida.
- Terapeutiline suhe. EMDR-i peaks viima läbi kogenud ja koolitatud terapeut, kes suudab hinnata patsiendi individuaalseid vajadusi ning kohandada teraapiaprotsessi vastavalt tema seisundile ja valmisolekule.
Seega, kuigi EMDR võib olla väga tõhus meetod teatud inimestele, ei ole see universaalne lahendus ja teraapia sobivust tuleb alati hinnata individuaalselt.
Kui kiiresti ilmnevad tulemused?
Tulemuste ilmnemise aeg võib Vahtra-Šmutovi sõnul olla inimeseti väga erinev. Vajalike teraapiaseansside arv on individuaalne ja sõltub trauma raskusastmest ning ka inimese võimekusest traumatööks. „Mõned patsiendid tunnevad leevendust ja muutusi oma emotsionaalsetes reaktsioonides juba alates esimestest seanssidest, kuid teistel võib protsess võtta kauem aega ja nad võivad vajada mitmeid sessioone, et saavutada püsivamad tulemused,“ ütleb ta. Mõned olulised tegurid, mis mõjutavad tulemuste ilmnemise kiirust:
- Trauma raskusaste ja kestus. Sügavamad ja pikaajalisemad traumaatilised kogemused võivad vajada rohkem aega ja seansse.
- Isiklik valmisolek ja koostöö teraapiaprotsessi jooksul. Patsiendi aktiivne osalemine ja valmisolek töödelda keerulisi mälestusi mängib olulist rolli.
- Teraapia järjepidevus. Regulaarne ja järjepidev teraapia aitab kaasa tulemuste saavutamisele.
Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi mõned muutused võivad ilmneda suhteliselt kiiresti, on oluline mõista, et EMDR on protsess, mis vajab aega ja kannatlikkust, et saavutada sügavam ning püsiv emotsionaalne leevendus.