Mikroskoobiga juureravile spetsialiseerunud Confido hambaarsti dr Jana Žuravskaja sõnul on väga oluline, et juureravi tehakse põhjalikult juba ravi alguses ja järgides kogu raviprotokolli, sest esmane juureravi on palju edukam kui kordusravi.
Millega arvestada juureravi korral?
Juureravi vajaduse üle otsustab alati hambaarst ja juhul, kui see on näidustatud, siis tutvustatakse patsiendile kogu ravi, selle kulgu, tüsistusi ja riske.
Juureravi on pikk protseduur
Arvestada tuleb sellega, et juureravi on pikk protseduur – tavaliselt tehakse seda kahe visiidi käigus, mõnikord ka ühe visiidina. Patsient peab arvestama sellega, et visiitide käigus tuleb hoida suud lahti ligi 1,5–2 tundi. Selle kergendamiseks asetatakse hammaste vahele spetsiaalne klots, kuid sellest hoolimata võib mõnel patsiendil olla ebamugav.
Juureravi tuleb teha kofferdamiga
Kuigi kofferdami kasutamine võib tekitada ebamugavust, näeb juureravi protokoll ette, et ravi tuleb alati teha kofferdamiga. Kofferdam on spetsiaalne kaitsekumm, mis isoleerib ravitava hamba teistest ja tagab selle, et limaskestaga ei puutuks kokku hamba ja hambakanalite puhastamiseks kasutatavad tugevad antibakteriaalsed alused, mis võivad limaskesta söövitada.
Juureravis kasutatakse mikroskoopi
Juureravi tuleb teha mikroskoobiga, et raviarst näeks paremini hamba anatoomiat ja selle iseärasusi. Mikroskoobi kasutamine tagab kvaliteetsema ja edukama ravi.
Vajalik võib olla hamba kroonimine
Ravi kõige viimase etapina võib olla vajalik hamba kroonimine, kuid selle vajalikkuse üle otsustab hambaarst sõltuvalt hambakoe säilivast hulgast ning teavitab sellest ka patsienti.
Pärast juureravi on oluline regulaarne kontroll ja põhjalik suuhügieen
Ravi lõppedes teavitab arst, mis aja tagant tuleb pöörduda kontrolli ja millal on vaja teha röntgenit. Selleks et ennetada hambanärvi- ja juurepõletikku, tuleb harjata hambaid regulaarselt ja põhjalikult kaks korda päevas, hommikuti ja õhtuti, ning käia vähemalt korra aastas hammaste professionaalses puhastuses.
Juureravi võimalikud riskid
Kõik hambad on erinevad ja sellest tulenevalt on hammastel erinev anatoomia. Mõnel juhul võivad juurekanalid olla kõverad, kitsad või skleroseerunud ehk luustunud (kanal on instrumendiga raskesti läbitav). Need võivad omakorda põhjustada järgmisi probleeme:
- Preparatsioonide käigus võivad tekkida kanaliseina astmed.
- Tekkida võib perforatsioon ehk auk juurekanali sisse.
- Kitsa juurekanali korral võib instrument juurekanalis murduda. Sõltuvalt sellest, millises juurekanali osas instrument murdub, võib olla võimalik seda eemaldada, aga mõnel juhul seda teha ei saa. Kuigi instrument ise on steriilne ega põhjusta komplikatsioone, võib probleem tekkida siis, kui instrumendi ümbert jäävad bakterid puhastamata. Selle tagajärjel võib tekkida vajadus juuretipu lõikuseks.
- Väga harva võib juureravi käigus hammas murduda. Tavaliselt on see põhjustatud nõrgast hambast ja suurest täidisest, mille eemaldamisel muutub hammas veelgi nõrgemaks ja võib murduda.
- Ajutise täidise eemaldumine. Ravi käigus tuleb arvestada sellega, et visiitide vahel täidetakse hammas ajutise täidisega, mis võib suure koormuse tõttu eemalduda või süües tunda anda. Seetõttu on sellel ajal soovitatav süüa teise suupoolega.
- Juureravi esimese ja teise etapi järel võib hammas olla tundlik (enamasti kuni viis päeva). See on normipärane ja tavaliselt saab hellust leevendada käsimüügi valuvaigistitega. Harva võib olla vaja antibiootikumikuuri.
Kindlasti tuleb pidada meeles seda, et kui visiitide vahepeal tuleb ära ajutine täidis, siis peab hambaarsti vastuvõtule pöörduma kohe. Selleks et seda ei juhtuks, tuleb visiitide vahel (üldjuhul 2–4 nädala jooksul) vältida söömist selle suupoolega.
Mõnikord ei ole võimalik juureravi teha
Üldjuhul on juureravi näidustatud siis, kui hambapulp on pöördumatult kahjustunud, kuid on ka asjaolusid, millest tulenevalt ei ole juureravi võimalik. Need põhjused on järgmised:
- Mõra hambas
Juureravi esimeses etapis eemaldatakse vanad restauratsioonid ja täidised, et vaadata mikroskoobiga üle hamba juurekanalid. Juhul kui selle käigus leitakse hambast mõra, siis ei saa juureravi teha ja vaja on hammas eemaldada, kuna mõra seest ei saa baktereid täielikult eemaldada. Samuti ei saa hambamõra parandada ning see jääb n-ö lekkekohaks, mille kaudu bakteritel on võimalik jõuda juurekanalisse.
- Ulatuslikult hävinud hammas
Kahjuks ei saa alati hammast päästa – olenevalt hambakrooni kahjustusest mõned hambad juureraviks ei sobi.
- Okserefleks või takistused suu avamisega
Juhul kui juureravi vajav hammas asub suu tagumises osas, võib mõnel patsiendil tekkida tugev okserefleks, mis takistab ravi. Samuti võib probleemiks osutuda see, kui esineb takistusi suu avamisel ning kõik vajalikud instrumendid, mida on vaja juureraviks kasutada, ei mahu suhu ära.