Suutervise puhul on lisaks tervetele hammastele oluline panna tähele ka seda, milline on üldine suuhügieen ja kas esineb halba hingeõhku. Selle kohta, kuidas vabaneda halvast hingeõhust, annab nõu Confido Tartu hambakliiniku juht ja hambaarst dr Kristiina Liigant.
Mis põhjustab halba hingeõhku?
Füsioloogiline halba hingeõhk ehk halitoos võib esineda vahetult pärast ärkamist, see kaob aga peale hammaste harjamist. Halitoosi teised peamised tekkepõhjused on:
- kehv suuhügieen, sh toiduosakeste pikaajaline peetumine hammaste vahel;
- suukuivus;
- suitsetamine;
- ühekülgne dieet;
- kohvi ja alkoholi liigtarbimine;
- pikalt söömata olemine.
Pikalt söömata olemine või väikse kaloraažiga dieetide pidamine võib põhjustada n-ö nälja hingeõhku (inglise keeles hunger breath). Sellel on kaks põhjust. Kui me pikalt ei söö, siis väheneb süljetootlikkus ning tekib suukuivus. Teine põhjus on see, et vähese toiteväärtusega dieedi pidamisel või nälgimisel hakkab organism energia saamiseks lagundama rasvavarusid ning sellest tekib ebameeldiv lõhn.
Krooniline halitoos võib kaasneda ka teatud haigustega, nagu diabeet, gastroösofageaalne reflukshaigus ehk GERD, tonsilliit, maksa- ja neerupuudulikkus.
Halba hingeõhku esineb kõikides vanusegruppides ning see on levinud nii naiste kui ka meeste seas. Erinevate uuringute põhjal puutub probleemiga kokku iga neljas inimene. Naised on halitoosi esinemisest teadlikumad ning sellest tulenevalt motiveeritumad, et leida lahendus.
Millised nipid, lisaks elementaarsele hammaste pesule, aitavad vabaneda halvast hingeõhust?
Peamised soovitused halvast hingeõhust vabanemiseks on seotud probleemi põhjuse likvideerimisega.
- Alustada tuleb suuhügieenivõtete parandamisest. Lisaks hammaste harjamisele kaks korda päevas on soovituslik võtta kasutusele ka hambaniit, hambavaheharjad ja keelekaabits.
- Juua piisavalt vett, et vältida suukuivuse teket. Vajadusel närida ksülitoolisisaldusega närimiskumme, et suurendada süljetootlikkust.
- Vaadata üle oma toidulaud – vähendada suhkrurikaste toitude osakaalu, vähendada kohvi ja alkoholi tarbimist. Lisada menüüsse probiootikume sisaldavad toiduained või toidulisandid.
- Kui on suust eemaldatavad proteesid, siis lisaks hommikule ja õhtule puhastada protseese regulaarselt ka pärast iga toidukorda.
- Loobuda suitsetamisest!
- Süsteemsete haiguste kahtlusel (nt diabeet, GERD) pöörduda esimesel võimalusel erialaspetsialisti poole.
Millal tuleks selle probleemiga pöörduda hambaarsti poole?
Hambaarsti või suuhügienisti poole tuleks pöörduda juhul, kui eelnimetatud soovitused tulemust ei anna. Sellisel juhul võib probleem olla näiteks krooniline igemehaigus või juba väljakujunenud parodontiit, mis vajab kindlasti spetsialisti sekkumist.
Probleemi ennetamiseks on soovituslik käia regulaarselt hambaarsti juures kontrollis.