Suuõõne seisukord mõjutab vähemal või rohkemal määral üldtervist ning puudulik suuhügieen võib olla mitmete haiguste, ka infarkti, endokardiidi ning diabeedi tekke kaaspõhjus, selgitab vastavatud Confido Tartu Hambakliiniku juht ja hambaarst dr Kristiina Liigant.
Mis võib juhtuda, kui hambaid ei pese?
Hambaid tuleb iga päev harjata ja kasutada hambaniiti või hambavaheharjakesi, et vältida katu kogunemist hammastele, eriti igemepiirile. Kui sellesse piirkonda hakkab kogunema katt, tagab see sobiva keskkonna patogeensete bakterite kinnitumiseks.
Bakteriaalse katu tõttu muutuvad igemed punetavaks ja hakkavad veritsema – tekib igemete põletik ehk gingiviit. Ravimata jäänud gingiviit võib areneda edasi parodontiidiks (igemepiirist allpool paikneva bakteriaalse katu ja hambakivi põhjustatud luukoe taandumine), mis võib lõppeda hammaste kaotusega.
Laste hea suuhügieeni harjumuste väljakujunemisel on väga suur roll lapsevanematel. Alla 7-aastased vajavad hammaste pesemisel täiskasvanu juhendamist. Hambapesu efektiivsust võiks vahetevahel kontrollida katuindikaatori tablettidega, mida saab apteegist või hambaravi kliinikutest.
Täiskasvanud võiksid küsida oma hambaarstilt näpunäiteid just neile sobivate hügieenivõtete ja -vahendite kohta. Sageli on kehva suuhügieeni põhjus vale harjamistehnika, vale suuruse või tugevusega hambahari, puudulikud oskused hambaniidi või -vaheharjade kasutamisel.
Ainuüksi kodusest hammaste puhastusest ei piisa
Isegi kõiki suuhügieeni häid tavasid kodus järgides võivad mõned keerulisemad piirkonnad jääda põhjalikult puhastamata. Kõige sagedamini on need piirkonnad viimaste purihammaste tagumised pinnad ning alumiste esihammaste keelepoolsed pinnad (eriti kui sinna on fikseeritud ortodontiline retensioonitraat). Lisaks raskendavad hea koduse hügieeni hoidmist puuduvate hammaste tekitatud muutused hambumuses, ruumipuudus, osaliselt lõikunud tarkusehambad ning suus olevad ortodontilised aparaadid.
Seepärast on soovituslik käia vähemalt 1–2 korda aastas hammaste professionaalses puhastuses. Sobilik puhastuse intervall on individuaalne ja selle paneb paika hambaarst või suuhügienist, tuginedes inimese kodustele suuhügieeni harjumustele.
Professionaalse puhastuse (uuema nimetusega ka biokile juhitud teraapia) käigus visualiseeritakse hammastel olev katt, hambakivi ning biofilm spetsiaalse indikaatorvedelikuga. Kui hambakatt ja -kivi on silmale nähtavad, siis biofilm mitte. Selline katu „värvimine“ võimaldab näidata ka inimesele endale probleemseid piirkondi ning tõsta tema motivatsiooni suuhügieeni parandamiseks.
Edasi eemaldatakse hambakatt, pigment ja biofilm, tavaliselt kasutatakse selleks Airflow tehnoloogiat (vee, suruõhu ja spetsiaalse bikarbonaat-/glütsiini-/erütritoolipulbri kombinatsioon). Hambakivi korral puhastatakse hambaid ultraheli ja käsiinstrumentidega. Visiidi lõpus poleeritakse hambad poleerpasta, harja või kummiga ning hambavahed niiditatakse.
Vahel nimetatakse seda teenust ka sooda- või pärlipesuks, kuid tegelikult on need kõik samad protseduurid, kus hambaid puhastatakse Airflow seadmega. Erinevus seisneb Airflow süsteemis kasutatavas pulbris ning selle osakeste suuruses ja kareduses.
Kolm lihtsat sammu hea suutervise hoidmiseks
- Harjake hambaid vahetult enne magama minekut ja esimese asjana hommikul pärast ärkamist vähemalt kahe minuti jooksul.
- Kasutage iga päev hambaniiti toiduosakeste eemaldamiseks hammaste vahelt ning hambavaheharju katu mehaaniliseks eemaldamiseks igemete servast.
- Professionaalses puhastuses käies pange alati järgmine visiit kohe kirja (isegi kui see on kuue kuu pärast) – järjepidevus distsiplineerib ning hoiab teie suutervise kontrolli all.