Uriinipidamatus pole paratamatus! Jaga

Uriinipidamatus on probleem, millega on kokku puutunud iga kolmas 20–80-aastane naine. Kuna seda peetakse piinlikuks ja paratamatuks, otsib abi vähem kui pool naistest. Õigete võtetega saab uriinipidamatusele siiski piiri panna. Miks inkontinentsus tekib ja kuidas seda leevendada, selgitab Confido naiste füsioterapeut Maris Perendi.

Uriinipidamatus ehk inkontinentsus on sagedamini naiste mure – naistel esineb seda kaks korda rohkem kui meestel. Põhjused on seotud naise keha erilise rolliga. Rasedus ja sünnitus ning elukaarega seotud hormonaalsed muutused mõjutavad vaagnapõhjalihaseid, aga nõrgaks muutunud lihased võivad kaasa tuua uriinipidamatuse.

„Kuigi probleem on nii tavaline, ei kiirusta naised kahjuks abi otsima. Nad tunnevad piinlikkust ning arvavad, et pidamatus on naise eluga kaasnev paratamatus. Nii see aga kindlasti ei ole,“ ütleb naiste füsioloogiale keskendunud terapeut Maris Perendi.

Mis on uriinipidamatus?

Et inkontinentsuse probleemist paremini aru saada, tuleb alustuseks mõista, mis see on ja kuidas tekib. Uriinipidamatus on lihtsalt öeldes tahtmatu uriinieritus, mille sagedasemad vormid on:

• stressinkontinentsus – lekked tekivad füüsilise pingutuse ajal (joostes, hüpates, raskusi tõstes) või köhides, aevastades ja naerdes. Esineb sagedamini just noorematel ja sünnitanud naistel;
• tunginkontinentsus – järsku tekkiv tugev urineerimistung ja põielihaste kokkutõmme, mis sunnib tualetti kiirustama. Mõned naised suudavad tualetti kiirustades lekkeid vältida, kuid tunnevad vajadust põit tühjendada tavapärasest rohkem ehk sagedamini kui 8 korda päevas. Seejuures on väljuv uriinikogus üsna väike;
• segainkontinentsus – esineb nii stress- kui ka tunginkontinentsuse tunnuseid.

Kõige sagedamini esineb naistel stressinkontinentsust, mis on põhjustatud rasedusest, sünnitusest, menopausist tingitud hormonaalsetest kõikumistest. Hormonaalsed muutused mõjutavad vaagnapõhja ning nõrgenenud lihased soodustavad uriinipidamatuse tekkimist.

Tunginkontinentsust esineb harvem ning selle põhjused on sageli ebaselged. „Sümptomeid võivad põhjustada neuroloogilised haigused, traumad, korduvad põletikud, aga ka näiteks ravimid, alkohol ja tubakas, mis muudavad põie liigtundlikuks,“ kirjeldab Perendi. Tunginkontinentsust mõjutavad ka ärevus ja stress.

Segatüüpi inkontinentsust esineb Perendi praktikas sagedamini kui selget tunginkontinentsust. Kui stressinkontinentsust peetakse pigem nooremaealiste mureks, siis segainkontinentsust esineb pigem vanemaealiste seas. Sageli põhjustavad seda ka ülekaal, erinevad günekoloogilised probleemid ja operatsioonid, kroonilised haigused nagu diabeet ja köha.

Uriinipidamatuse vormi aitab välja selgitada naistearst, uroloog või spetsiaalselt naiste muredele keskendunud füsioterapeut. Täpne diagnoos on oluline, sest sõltuvalt inkontinentsuse vormist ja põhjustest tuleb valida ka ravi.

Füsioterapeut aitab enda keha paremini tundma õppida

Naiste tervisele keskendunud füsioterapeut tegeleb rasedusest, sünnitusest, günekoloogilistest operatsioonidest või menopausist tingitud vaagnapõhjalihaste nõrkuse, lõtvuse ja lihastoonuse hädadega, samuti lahkliha rebenditest tuleneva valu ja liikumispiiratuse probleemidega.

„Enda töös näen tihti, et naine tegelikult ei suudagi tajuda, mida ta oma vaagnapõhjalihastega teeb. Raseduse ajal ja pärast sünnitust toimuvad kehas paljud muutused. Sageli on pärast kõike seda vaja oma keha uuesti tundma õppida – ja see on täiesti normaalne protsess,“ räägib Perendi.

Enda keha mitte tundes ja vaagnapõhja teadmatult treenides on risk, et teed harjutusi valesti. Näiteks väga sportlikel ja treenitud naistel võivad vaagnapõhja häired olla tingitud hoopis liiga pinges vaagnapõhjalihastest. „Paljud naised ei taju täpselt, kas nad pingutavad või lõdvestavad lihaseid,“ selgitab Perendi. „Aga pinges lihased veel ei tähenda, et need ka tugevad oleksid. Neid ei saagi täies ulatuses treenida –- kõigepealt vaja lõdvestada ja alles siis alustada treenimisega. Kui neid ainult treenida, ei pruugi saada soovitud tulemust,“ hoiatab ta.

Füsioterapeudi töö ongi õpetada naist enda vaagnapõhjalihaseid paremini tunnetama. Vastuvõtu käigus analüüsib terapeut naise kaebusi, uurib lihaste ja alakõhu üldist olukorda (vajadusel ka ultraheli ja elektromüograafia aparaadiga) ning testib, kas ja kui hästi naise suudab oma vaagnapõhja kontrollida – pingutada ja lõdvestada.

Lisaks füsioterapeudi määratud harjutustele saab kasutada ka mitmesuguseid treeningvahendeid. „Need aitavad naisel visualiseerida enda vaagnapõhjalihaste tööd ja saavutada keha üle paremat tunnetust,“ soovitab Perendi. Neid on nii lihtsamaid-soodsamaid (mehaanilised, 30–40 euro suurusjärgus) kui ka väga vingeid elektroonilisi, mängulisi ja isegi äpiga juhitavaid.

Kuidas saab igaüks ise uriinilekkeid leevendada?

• Tugevda vaagnapõhja Kegeli harjutustega. Sümptomite esinemisel soovitame teha harjutusi iga päev kuni kolm korda päevas minimaalselt kolm kuud.
• Treeni enda põit! Pikenda järk-järgult aega, mis jääb tualetis käimiste vahele. Alustada võib esialgu kas või minutist-paarist. Normaalne on käia tualetis 4–8 korda päevas ehk iga 2–3 tunni tagant (sõltub tarbitava vedeliku kogusest, kaasuvatest haigustest, ravimitest jms).
• Vähenda kehakaalu ja liigu regulaarselt. Ülekaal avaldab põiele ja vaagnapõhjale suuremat survet ning võib soodustada uriinipidamatust. Regulaarne liikumine hoiab kaalu kontrolli all ja tugevdab kogu keha lihaseid.
• Muuda toitumisharjumusi. Väldi toiduaineid, mis ärritavad põit: alkohol, kihisevad magusad joogid, kohv ja kange tee, vürtsikad toidud jms. Jäta neid järjest ära ja vaata, mis toimib!
• Väldi kõhukinnisust. Tarbi piisavalt kiudaineid, joo vett ja liigu regulaarselt, et hoida seedetegevus aktiivsena. Kui soolt tühjendades alati pingutad, võib see põhjustada vaagnapõhjalihaste nõrgenemist ja soodustada uriinipidamatuse teket.

Ära häbene abi küsida!

Iga naine võiks uriinipidamatuse korral abi otsida vaagnapõhja füsioterapeudilt, kes aitab hinnata probleemi olemust ning soovitada õigeid sobivaid harjutusi ja ravi. Kindlasti pole mõtet oodata, et sümptomid mööduksid iseenesest, naiste füsioterapeudi ja vastava teraapia abil saab need mured lahendada. Õigete võtete ja järjepideva treeninguga õnnestub tõsisemat arstlikku sekkumist tihti vältida. Füsioterapeut Maris Perendi võtab vastu Tallinnas Veerenni 51.