Confido hambaarst ja Tallinna hambakliiniku juht dr Natalja Mozessova räägib suutervise mõjust kehale tervikuna ja selgitab, millistel juhtudel tuleb hambaarsti poole pöörduda.
Miks on suutervis oluline üldise tervise seisukohalt?
Kui inimene põeb juba mõnda kroonilist haigust, nagu 2. tüüpi diabeeti, siis on tal ka suurem risk suuõõnehaiguste, näiteks igemehaiguste tekkeks. Olemas on ka vastupidine seos – kui esinevad igemehaigused ja suus on kahjulike bakterite hulk tavapärasest suurem, võivad need sattuda vereringesse ja tekitada organismis põletikulisi muutusi.
Rasedatel on oluline regulaarne profülaktiline hambakivi eemaldamine, sest igemehaigused on seotud enneaegse sünnituse ja lapse väikse sünnikaaluga. Tõestatud on ka seos endokardiidi ehk südameklappide infektsiooniga – suust võivad bakterid vereringe kaudu südameklappidesse levida ja seal põletikku põhjustada. Praegu uuritakse ka mõnede teiste haiguste, näiteks depressiooni ja Alzheimeri tõve seoseid suuõõne tervisega, aga see on alles uurimisjärgus.
Millised sümptomid viitavad sellele, et tuleks pöörduda hambaarsti poole?
Hambaarsti juures on soovitatav käia regulaarselt kaks korda aastas, et ennetada suu- ja hambahaiguste teket. Kindlasti tuleks hambaarstile pöörduda siis, kui hammas valutab, hambad liiguvad, hammaste vahele tekivad vahed, igemed on hellad, igemete välimus muutub või hambad on pesemisel tundlikud. Samuti peaks hambaarstile minema, kui märkate moodustist keele peal, kurgu piirkonnas või põskedel. Kui hambaarst leiab, et on vaja kõrva-nina-kurguarsti konsultatsiooni, siis suunatakse patsient eriarsti vastuvõtule.
Kas suutervisel on seoseid ka teiste haigustega?
Praegu uuritakse väga palju mikrobioomi ehk mao seedesüsteemi bakterite koosluse mõju üldtervisele. Näiteks kui suus on seeninfektsioon, võib see mõjutada ka seedesüsteemi, sest suu on seedimise esimene lüli. Nii võib seennakkus suus viidata probleemile maos või allpool. Sageli võib seeninfektsioon olla esimene märk, millele hambaarst tähelepanu juhib ning inimese perearstile suunab, kus avastatakse hoopis näiteks HIV. Inimene võib arvata, et tervis on korras, aga kui seeninfektsioon hoolimata salvist või tablettidest ei kao, võib see viidata tõsisemale probleemile.
Kuidas võib suutervis mõjutada meie vaimset tervist?
Praegu uuritakse seost depressiooni ja suutervise vahel ning seda, kuidas on sellega seotud mikrobioom. Teine suuõõne tervisega seotud pool on füüsiline aisting, kui inimesel midagi valutab. Samuti on uuringud näidanud, et inimestel, kellel on hambaprobleemid, näiteks hammaste ebaesteetiline välimus või krooniline valu, esineb sagedamini ärevust, pinget ja depressiooni.
Lastel võib olla hirm hambaravi ees, kuid varakult hambaarsti juures käimist harjutades ei pruugi seda üldse tekkida. Samuti aitavad lastel hirmu leevendada hambaarstid ja paljude jaoks on tähelepanu kõrvale juhtimisel abiks ka spetsiaalsed ekraanid, kust saab ravi ajal jälgida looduskaadreid või muud sisu. Selliseid ekraane leiab paljudest moodsatest kliinikutest üle Euroopa ja ka vastavatud Confido Hambakliinikust.
Millised haigused mõjutavad enim hammaste ja igemete seisundit ning vastupidi?
Kaks kõige sagedasemat haigust, mis mõjutavad hammaste ja igemete seisundit, on 2. tüüpi diabeet ja kilpnäärme haigused. Seepärast on soovitatav käia hambaarsti juures vähemalt kaks korda aastas. Kui suuõõne tervis pole hoolimata regulaarsetest hambaarsti külastustest ja hambakivi eemaldamisest hea ning on probleeme väsimusega, veresuhkur pole normis või vererõhk on kõrge, tuleks pöörduda perearsti poole, kes määrab lisaanalüüsid.