Kiropraktik hindab inimese tervist pealaest jalatallani Jaga

Mis on kiropraktika? Ja kes kiropraktikast abi saada võivad? Kiropraktik Gerly Truuväärt, kes on üks vähestest selle eriala spetsialistidest Eestis, selgitab. Niisiis, Gerly Truuväärt – alustame algusest. Misasi on kiropraktika? Kas tegemist on mingi hookus-pookusega või tõsise ja teaduspõhise praktikaga, mis inimesi ka päriselt aidata suudab? Kiropraktika on maailmas tunnustatud tervishoiu meetod. Kiropraktika fookuses on lihaste-, skeletaal- ja närvisüsteemiga seotud probleemide diagnoos ja ravi. Ravi ei olene inimese vanusest – abi saavad nii beebiootel naised, lapsed kui ka kõrges eas inimesed. Kiropraktiline ravi koosneb täpsetest tehnilistest liigutustest – kiropraktik korrigeerib oma kätega patsiendi liigeste liikuvust. Ja seda eesmärgiga tagada närvisüsteemi tõrgeteta toimimine. Kui mõni liiges on ebaõigesse asendisse nihkunud, siis selle liigese liikuvus väheneb. Läbi kiropraktilise korrigeerimise paraneb liikuvus ja ärritus kaob.

Kiropraktika on maailmas igati tunnustatud tervishoiu meetod, mis uurib ja ravib inimest tervikuna, pealaest jalatallani.

Tänu sellele võivad kaduda erinevad sümptomid nagu näiteks pea- ja seljavalud, peapööritus, seedehäired, kusepidamatus jne. Tihtipeale saadakse abi ka nende vaevuste osas, millega ei osatagi algselt kiropraktiku poole pöörduda. Kui palju kiropraktikuid Eestis on ja kus kiropraktikuks õppida saab? Seda eriala saab õppida nii Ameerika Ühendriikides kui Euroopas, näiteks Inglismaal ja Taanis. Akrediteeritud kiropraktika hariduse saanud spetsialist on lõpetanud akrediteeritud õppeasutuse ning saavutanud doktorikraadi kiropraktikas (inglise keeles Doctor of Chiropractic, lühidalt DC). Kiropraktikuks saamiseks peab kõigepealt omandama bakalaureusekraadi ning lisaks sellele õppima veel umbes viis aastat (10-12 trimestrit). Eestis seda eriala õppida ei saa, mistõttu on akrediteeritud kiropraktiku haridusega spetsialiste eestis vaid mõned. Eesti Kiropraktika Liit loodi 2013. aastal. Tänaseks oleme pälvinud Euroopa Kiropraktika Liidu ja ka Maailma Kiropraktika Föderatsiooni liikmelisuse. Olete esimene eestlane, kes on lõpetanud enam kui sada aastat tagasi dr Daniel David Palmeri poolt USAs Iowa osariigis asutatud Palmer kolledži. Kuidas elutee teid sinna viis? Ameerikasse jõudsin 1999. aastal lapsehoidjana. Trenni tegin ma juba enne, kui korralikult kõndida oskasin. Sel ajal kui teised lapsed lasteaias lõunauinakut tegid, käisin mina iluvõimlemise trennis. Peavalud tundusid mulle toona normaalne osa elust. Inimese anatoomia oma komplekssusega on mind paelunud väga väiksest peale. Minu lemmikraamat algklassides oli „Tervise ABC“, mille keskel on suhteliselt võikad illustratsioonid nahahaigustest. Niipea, kui võimalik oli, alustasin õpinguid Chicago Kliinilise Massaaži Kolledžis. Selle kooli lõpetamisel teadsin, et see oli pelgalt esimene, küll suur, aga siiski alles esimene samm inimkeha tundma õppimisel. Edasi suundusin õppima Pacific College of Oriental Medicine School’i, kus alustasin Hiina meditsiini õpinguid. Hiljem viis elutee mind kokku Palmer kolledžit lõpetava naisega. Muidugi olin ma Ameerikas elades kokku puutunud kiropraktikutega, kuid kõik nad olid olnud mehed. Mulle ei tulnud pähegi, et kiropraktik võiks olla naine.

Üks põhjus, miks kõrgelt haritud akrediteeritud kiropraktikuid on vähe, on see, et õppetöö on väga raske ja programmi läbimiseks kulub palju aega. Lisaks on kooli õppemaks on väga kallis.

Esimene aasta oli mulle väga raske, nutsin ikka päris palju ja arvasin, et olen täiesti vale otsuse teinud ja täiesti valesse kohta sattunud. Kõik mu sõbrad jäid Chicagosse, mina aga olin Missisipi-äärses Davenportis raamatukogus õppimas ööd ja päevad. Arvutid olid siis olemas ainult raamatukogudes ning ei saadetud mitte e-maile, vaid käsitsi paberile kirjutatud kirju. Kui elada suurlinnas, on palju asju mis hajutavad sinu tähelepanu ning võib juhtuda, et sa ei pühendu õppimisele sajaprotsendiliselt. Olen siiani esimene ja ainus eestlane, kes on lõpetanud Palmer Colleg of Chiropractic. Lõputseremoonial olid emotsioonid muidugi tohutud. Oli aukartust eesootava ameti ees, oli nukrust, sest teadsin, et olen viimast korda kõigi oma klassikaaslastega koos ühes ruumis. (Meie klassi suuruseks oli 220 inimest.) Oli koos õpitud öid, valatud valu- ja rõõmupisaraid. Sel päeval siis paisati meid mööda maailma laiali! Erilise tunde tekitas Eesti lipu lavale, kõigi teiste lippude kõrvale paigutamine. Ameerikas, teadagi, on ju kõik asjad väga suured. Ja see lipp oli ka nii suur ja raske, et ma jõudsin selle vaevu lavale kanda. Mõtlesin mitu korda, et kukun pikali. Kiropraktikuna olete seega praktiseerinud…? Kiropraktikuna lõpetasin kooli 2007. aastal. Pärast kooli lõppu praktiseerisin Toscanas. Tulin üle kümne aasta jõuludeks Eestisse käima. Pidin Pärnus paari last vaatama, kuid sellest kujunes välja viiepäevane vastuvõtt. Oli üpris külm talvepäev ja meil oli elav järjekord tänaval. Täna võtan regulaarselt patsiente vastu Kiropraktika Stuudios ja Confido Erameditsiinikeskuses. Et inimest võimalikult palju aidata, on oluline koostöö erinevate spetsialistide ja arstide vahel. Kiropraktikuna saan ma oma tööd teha maksimaalselt hästi siis, kui mu kõrval on sellised spetsialistid nagu neuroloog, neurokirurg, radioloog, peremeditsiini eriarst ning arstidele lisaks kogenud füsioterapeudid, treenerid ja coachid. Confidos on need spetsialistid patsiendi jaoks olemas. Kas kiropraktika on ohutu? Mis liigestes protseduuri ajal muutub? Jah, akrediteeritud haridusega kiropraktiku poolt tehtav ravi on ohutu. Kõik liigesed on erinevad, liigeste vahel on vedelik ja teatud rõhu all olev ruum. Liigeste liikuvus väheneb sundasendite, stressi ja paljude muude põhjuste tõttu. Tihti arvatakse, et kiropraktik paneb midagi paika. Tegelikult ei ole liigesed n-ö kinni-lahti süsteem.

Kiropraktik vaatab patsienti tervikuna, ka tema elustiili ja harjumusi. Ning suunab inimesi parema ja tasakaalustatuma elustiili poole.

Enne esimesele vastuvõtule tulekut täidab inimene põhjaliku ankeedi oma tervise ajaloo ja hetkeseisundi kohta. Minu eesmärk on koos inimesega leida optimaalne viis, kuidas tema tervist tasakaalustada. Selliseid mehi, kes tulevad vastuvõtule ja ütlevad, et naine saatis, aga tema võimlema ja muru (s.t. salatit) sööma ei hakka ning midagi muud ta ka oma tervise heaks teha ei soovi, ma enam vastu ei võta. Ütlen, tore, et tulite, võite naisele öelda, et käisite, aga mina teid aidata ei saa. Väga oluline osa tervenemisest algab inimese enda meeleseisundist. Kui oled avatud ja soovid terveks saada, siis saabuvad ka õiged raviviisid ja inimesed sinu ellu! Töötate nii oma praksises Kiropraktika Stuudio kui Confido Erameditsiinikeskuses. Lisaks täiendate end kogu aeg välismaal, korraldate ise koolitusi jms. Kuidas te seda kõike jõuate-jaksate? Ei tea (naerab). Aga jõuan ja see kõik meeldib mulle väga. Millega te tööst vabal ajal tegelete? On teil mõni huvitav hobi? Vajan teatrit ja muusikat, et end taastada ja laadida. Käin palju ooperis ja olen teater NO99 suur austaja. Minu väga hea sõbranna on Estonias ooperilaulja. Algul käisin tema etendusi vaatamas viisakusest, nüüd aga olen õppinud ooperit kuulama ja austan meie kõrgel tasemel lauljaid väga. Kuigi kiropraktikuna olen füüsiliselt aktiivne terve päeva, siis enda vormis hoidmiseks vajan siiski korrapärast treeningut. Püüan liikuda aastaaegadega ühes rütmis. Tantsin ja suusatan talvel (kui meil lund on) ja rulluisutan suvel. Ka poks, jooga ja pilates on minu elus väga tähtsal kohal olnud. Sel talvel käisin esimest hooaega regulaarselt talisuplemas. Ega kõige selle kõrvalt rohkem aega üle jäägi. Peres kasvavad meil tütar Saskia on 4,5 ja poeg Siim 2,5 aastane, nemad täidavad mõnuga kogu meie aja!