Normaalseks funktsioneerimiseks vajalik kehasisene temperatuur on 37 kraadi. Kas ja kui palju mõjutab külm õhk hingamisteid? Mis aga juhtub hingamisteedega, kui hingata külma õhku? Kas külm õhk võib põhjustada kopsuhaiguste teket või ägestada olemasoleva kopsuhaiguse sümptomeid?
Meie keha on kohanenud külma õhu sissehingamisega mehhanismide kaudu, mis soojendavad ja niisutavad õhku, enne kui see jõuab kopsudesse, kus toimub gaasivahetus. Keha reageerib külmale õhule perifeerse vasokonstriktsiooniga ja hingamissageduse tõusuga. Lühiaegne vastus külmale õhule avaldub nina obstruktsiooni, rinorröa, köha ja bronhikonstriktsioonina. Pikaaegne kokkupuude külma õhuga võib põhjustada hingamisteede epiteeli kahjustust ja muutusi sügavamal limaskestas.
Äärmuslikult külm õhk võib olla potentsiaalselt ohtlik igaühele, kuid oluliselt halvemini taluvad seda astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) põdejad, kellel võib pikemaajalisel külma õhu sissehingamisel tekkida allasetseva kopsuhaiguse ägenemine.
T. Harju ja kaastöötajate 2010. aastal avaldatud artikkel kajastas hingamisteede sümptomite esinemist seoses külma õhuga – 6591 uuritavat FINRISK-i uuringust vanuses 25–74 aastat. Külma õhuga seotud sümptomeid registreeriti rohkem neil, kellel oli varasemast teada astma (69%-l meestest, 78%-l naistest) ja krooniline bronhiit (vastavalt 65% ja 76%). Tervetel inimestel esines külmast õhust provotseeritud hingamisteede sümptomeid 18%-l meestest ja 21%-l naistest. Selles uuringus ilmnesid sümptomid suhteliselt madalatel temperatuuridel – meestel -14 kraadi ja naistel -15 kraadi juures. Toona järeldati ka, et külmas kliimas võivad külmast õhust tingitud hingamisteede vaevused mõjutada elukvaliteeti.
Astma ja külm õhk
Astmat põdeval inimesel põhjustab külm õhk köha ja bronhikonstriktsiooni teket. Tavaliselt räägitakse külma ilma võimalikust mõjust astmale juba pärast haiguse diagnoosimist, kuid külma õhu mõju astmale on väga individuaalne. Kindlasti on oluline rõhutada patsiendile nn hooravimi (kas siis formoterooli ja inhaleeritava steroidi kombinatsioon või lühitoimeline β2-agonist monopreparaadina) kasutamist enne külma õhu kätte minemist ja ravimi kaasas kandmise vajadust külmade ilmadega, et kasutada seda astma sümptomite tekkel.
Madala õhutemperatuuri mõju astmale on rohkem uurinud meie põhjanaabrid. Dr H. Hyrkäse ja kaastöötajate 2016. aastal tehtud uuringus järeldati, et halvasti kontrollitud astmaga patsientidel oli rohkem külmast õhust provotseeritud astma sümptomeid, mis võivad olla lühiaegsed või viia astma ägenemiseni. Seega, oluline pole mitte ainult hooravimi ennetav kasutamine, vaid eelnevad tegevused astma kontrolli parandamiseks/hoidmiseks.
Kas külm õhk võib põhjustada astmat?
Teada on, et püsiv õhusaaste võib põhjustada astma teket. Seda, kas sama võib/võivad põhjustada ka külm(ad) talv(ed), hindasid A. B. Belachew ja kaastöötajad Espoo piirkonnas läbi viidud uuringus eelkooli-, kooliealiste ja noorte seas (kuni 27-aastased). Kolme kuu talvine keskmine õhutemperatuur oli arvestuslikult -4,4 kraadi. Uuringus järeldati, et madal õhutemperatuur talvel (detsember–veebruar) ennustab astma teket kahe aasta jooksul. Õhutemperatuuri ja astma tekke riskisuhe oli lineaarne: 1 kraad õhutemperatuuri langust suurendas astma tekke riski 7%. Külm talv suurendas astma ilmnemise riski järgneva aasta jooksul 41% ning seda olenemata uuritavate soost ja vanusest. See on üks esimesi uuringuid, mis viitab külmade talveilmade ja astma tekke põhjuslikule seosele.
Külma õhuga ruumis töötamise mõju
Külm õhk ei mõjuta hingamisteid ainult välitingimustes viibides, samaväärse tähtsusega on ka jahe/külm õhk siseruumides, eeskätt töökeskkonnas (nt toiduainete töötlemine, säilitamine, transport). Nii ongi leitud köha, vilistava hingamise, rögaerituse esinemissageduse tõusu eelnevalt tervetel inimestel, kes töötavad külmades siseruumides.
Töökeskkonna temperatuuri -30 kraadi loetakse ekstreemseks külmaks (DIN 33403-5 Climate at the workplace and its environments – Part 5: Ergonomic design of cold workplaces). Toiduainetööstuses on sügavkülmutamise eesmärgil vaja kasutada kuni -60kraadist temperatuuri. Sellistes tingimustes ollakse küll lühikest aega, kuna aga töötaja viibib nii külmas keskkonnas korduvalt, on sellel potentsiaalselt kahjulik mõju hingamisteedele.
Uuringuid, mis kajastavad ekstreemselt külma õhuga keskkonnas töötavate inimeste hingamisteede kaebusi ja funktsionaalseid näitajaid, on tehtud vähe.
Põhja-Saksamaal läbiviidud uuringu üllatavad tulemused
Aastal 2023 avaldasid M.V. Garrido ja kaastöötajad artikli, kus hinnati retrospektiivselt ekstreemselt külma õhuga töökeskkonna (kus viibiti 16 ja enam tundi kuus) mõju välishingamise funktsioonile. Põhja-Saksamaal läbi viidud uuringu osalejate arv oli väike, 46 meest, osad nendest olid ka suitsetajad. Kuid jälgimisperioodi lõpuks (3,5–10 aastat) ei täheldatud spiromeetrial või difusioonikapatsiteetide määramisel muutusi, mis viitaksid obstruktsiooni või restriktiivset tüüpi muutuste tekkele.
Uuringus osalenud kasutasid spetsiaalseid tööriideid, mis katsid ka suure osa näost, kuid see, millise sagedusega tööriideid kasutati, polnud uuringus teada. Välistamaks külma õhu vahetut mõju hingamisteedele, tehti spiromeetria 12 tundi pärast tööd. Kuna uuringusse kaasati ekstreemselt külmas töökeskkonnas vähemalt kuus kuud töötanud inimesed, on see põhjus, miks ei olnud uuritavate seas ühtki kopsuhaigusega patsienti – sellistes töökeskkonna tingimustes astma ägeneb ja tavaliselt töösuhe lõppeb.
Kuigi uuritavatel ei avaldunud/leitud kopsuhaigust, on oluline ekstreemselt külmades ruumides kasutada mitte ainult keha, vaid ka nägu katvat kaitseriietust. Pikka aega äärmuslikus külmas viibides on võimalik külmumine, aga et see tekiks vaid kopsudes, on ebatõenäoline.
Kas külma ilmaga õues viibimine on tervisele halb?
Kas me peame kartma külma talve või külmade talvede kordumist olenemata sellest, kas oleme terved või põeme astmat? Arvan, et ei pea. Lühiaegsete hingamisteede sümptomite ilmnemine külma õhu käes võib osaliselt piirata füüsilist aktiivsust, kuid oluline on valida ilmastikule sobiv riietus. Talvisel ajal õues liikumist ja füüsilist aktiivsust astma tekke kartuses pärssima ei peaks. Haiguse tekkel on võimalik seda ravida, säilitades hea elukvaliteedi. Halvim, mida saaksime endale teha, on loobuda haiguse kartuses füüsilisest aktiivsusest saadavast rõõmust ning heast vaimsest ja füüsilisest toonusest.
Anneli Poola
Kopsuarst
Confido Meditsiinikeskus
SA TÜK Kopsukliinik