Hallux valgus ehk suure varba kõverdumine tekitab inimesele valu, ebamugavust ja mõnikord ka oma väljanägemise pärast piinlikustunnet. Selle raviks on erinevaid meetodeid, kuid viimaseks lahenduseks on labajalakirurgia. Miniinvasiivsest lõikusest, mis võimaldab operatsioonist kiiremini taastuda, räägib lähemalt Confido ortopeed, käe- ja labajalakirurg dr Armin Heiman.
Hallux valgus’e korral tekib labajalale suure varba nukk – luuline ja pehmekoeline moodustis, mis areneb välja aeglaselt ning seda soodustab pidev surve ja ülekoormus suure varba põhiliigese ja eespöia piirkonda. Probleemi peamiseks põhjustajaks on geneetiline eelsoodumus, aga ka ebasobivate jalanõude kandmine.
Keskmine patsient, kes jõuab hallux valguse probleemidega ortopeedile on dr Heimani sõnul keskealine, kergelt üle keskea või nooremas keskeas naine. „Tal on probleem valuga, mis segab tavaelu. Või keegi, kel on keeruline jalanõusid leida – deformatsioon on jalal nii laiaks muutnud. Või keegi, kellel tekivad juba nahaprobleemid, haavandid ja põletikud, just sellest deformatsiooni tekitavas survest,“ kirjeldab dr Heiman.
Miks just naisterahvad? „Naistel on nõrgem sidekude ja neil on teatud liiki luuline anatoomia, mis soodustab samuti deformatsioonide teket. Mingil määral on see ka geneetiliselt ettemääratud. Kui teil emal-vanaemal, tädidel on see, siis on tõenäosus, et võib ka teil tekkida,“ selgitab dr Heiman ja lisab, et lisaks süvendavad probleemi liiga kitsaste kingade kandmine, kõrgete kontsade kandmine nooremas eas, ülekoormus ja mikrotraumad.
Enne lõikust on ka muid ravimeetodeid
Labajala deformatsioonide diagnoosimisel on oluline välja selgitada nende tekkepõhjus. Tähtis on välja uurida, kas tegemist on põletikulise protsessiga (podagra, reuma jt) või siis ajapikku tekkinud ning süvenenud muutustega, mis on tihti geneetilise taustaga.
Dr Heimani sõnul võiks hallux valgus’e korral kõigepealt abi saada perearstilt, kes saab soovitada erinevaid harjutusi või jalanõudesse käivaid abivahendeid. Perearst suunab inimese vajadusel edasi ortopeedi juurde. Alternatiiv on pöörduda ka ilma saatekirjata kohe ortopeedi tasulisele vastuvõtule.
Ortopeedi kaasabil saab valida sobivamad jalanõud, mis ei avalda jalale survet, kus on piki- ja ristvõlvi toetavad kerged padjandid ja parem kanna toestus. Lisaks kasutatakse tallatugesid, varba fiksaatoreid ja silikoonist varbatugesid. Abiks on ka jalalihaste treenimine, tallamassaaž ja venitusharjutused.
„Kui deformatsioon vaatamata kõigele süveneb, siis saadetakse patsient ikkagi kirurgi juurde,“ ütleb dr Heiman. Kirurg teeb esmalt röntgenpildi ja vastavalt sellele moodustatakse raviplaan.
Mitteinvasiivsest lõikusest taastub kiiremini
Sellel sajandil on hakatud jalalabakirurgias standartse avatud lõikuse asemel hallux valgus’e raviks kasutama miniinvasiivseid meetodeid, mille puhul ortopeed kasutab traditsioonilisest operatsiooniinstrumentidest oluliselt väiksemaid instrumente ja ravitavasse piirkonda tehakse vaid pisikesed nahalõiked. Samasugust meetodit on võimalik kasutada ka väiksemate varvaste deformatsioonide ning muude labajala murede raviks.
Dr Heimani sõnul on miniinvasiivsel lõikusel plussid, mis just noorematele patsientidele meeldivad: väiksemad armid, kiirem taastumine ning jala koormamine on varem lubatud, mis tähendab näiteks kiiremat võimalust tööle naasta. „See on patsientide jaoks suur pluss,“ ütleb dr Heiman.
Üks mure, mida kiputakse miniinvasiivse lõikuse puhul arvama, on see, et meetod ei ole piisavalt tõhus ja jalalaba deformatsioon kipub korduma. Dr Heiman lükkab selle arvamuse ümber. „Kui patsiendi ja tema terviseprobleemi raviks kasutatakse õigeid tehnikaid, annab miniinvasiivne labajalakirurgia enamasti väga häid tulemusi ja probleemi kordumist ei ole põhjust karta,“ ütleb ta.
Miniinvasiivnse kirurgia eelised:
- väiksemad vigastused ja kudede kahjustused,
- väiksem valulikkus ja vajadus valuvaigistite järele,
- peaaegu olematud armid,
- kergem ja kiirem taastumine,
- väiksemad anesteesiaga seotud riskid (miniinvasiivset operatsiooni saab teha ka lokaalse tuimastusega).
Enamik patsiente saab naasta tavapäraste tegevuste (töö, trenn jne) juurde alates kuuendast nädalast pärast operatsiooni. Taastumisel mängivad kõige tähtsamat rolli kaks esimest nädalat ja seetõttu on äärmiselt oluline järgida arsti antud juhiseid.