Kui muret teeb kiilanemine
„Miks kõik arvavad, et võivad teha märkusi minu kiilaneva pea kohta,“ ütleb mees vahel pahuralt. Ometi võiks kiilanemisest rääkida küll – sest teades õigeid nippe, saab juuste väljalangemist edasi lükata.
Juuste väljalangemine, teise nimega alopeetsia, puudutab väga suurt osa meestest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuigi loomulikult esineb alopeetsiat ka naistel ja isegi lastel, on levinud just meeste varajane kiilanemine, mida põhjustavad näiteks stress, autoimmuunhaigused, hormonaalsed muutused ja ravimid. Sagedasim põhjus on siiski pärilikkus – androgeenne alopeetsia, mis võib meestel ilmneda juba teismeeas.
„Juuksed muutuvad aina hapramaks, kaotavad pigmenti, seejärel juuksepiir taandub ja juuksekasv pealael hõreneb,“ kirjeldab Confido esteetilise meditsiini õde Triinu Lääne detailselt kogu protsessi.
Oma kiilanemise pärast on mehed tundnud muret läbi ajaloo, kirjutab meditsiiniteadlane Peter G. Homan. Nii leiab tema sõnul märkmeid, kuidas juukseid peas hoida, juba vanade egiptlaste, kreeklaste ja roomlaste aegadest saati, mil prooviti õnne kõige erinevamate taimsete ja loomsete toodetega, üks pentsikum kui teine.
Kuigi meeste kiilanemine on kahjuks üsna paratamatu, saab varakult probleemi teadvustades siiski üht-teist ära teha. „Eelise annab see, kui koostada õigeaegne raviplaan ja stimuleerida tüvirakkude kiiret paljunemist. Kuigi androgeenne alopeetsia on pärilik haigus, võib õigeaegselt alustatud ravi pöördumatut juuste väljalangemist edasi lükata. Mida varem ravi alustatakse, seda paremaid tulemusi võib oodata. Ilma ravita juuste väljalangemine jätkub,“ selgitab Lääne.
Ka Confido esteetilise meditsiini õde Polina Sokolova kinnitab: „Kui karvanääps on kaua tühjana seisnud, siis see muutub jõuetuks ega suuda enam juukseid toota.“
Esimese asjana arstile!
Lääne sõnul tuleks juba juuste hõrenemise esimeses faasis hinnata kriitiliselt võimalikke puuduseid toidulaual. „Vähendage stressi, vaadake üle vitamiinid ja mineraalid ning lisaks ka oma juuksehooldus. Paljud looduslikud peanaha hooldamise viisid võivad juukseid toetada, ent jälgige ka seda, et tooted ei ummistaks juuksefolliikuleid ega tekitaks põletikke.“
Sokolova lisab: „Kindlasti võib öelda, et kõik käsitöömaskid ei ole sugugi kasulikud, vaid võivad isegi peanahka kahjustada ja juuste väljalangemist suurendada. Aga jõudu annab juustele tervislik eluviis – tervislik toit, sport, mittesuitsetamine. Ja kui mees märkab algavat kiilanemist, siis alustagu raviga kohe, sest nii on suurem võimalus, et juukseid saab veel päästa.“
Muide, alati ei pruugi tegemist olla androgeense alopeetsiaga. Seepärast tasub enne võimalikku ravi arutada oma arstiga, miks juuksed välja langevad ja mida annaks teha. „Lühiajalise kiilanemise korral normaalne juuksekasv taastub, kui kiilanemist tekitanud probleem üles leida ja see kõrvaldada,“ julgustab Lääne mehi arsti juurde pöörduma.
Mida veel teha?
Kui kodused abivahendid, näiteks kastoorõliga peanaha määrimine ja nõgesega juuste loputamine on ammendunud, võib kiilanemise vastu alati abi otsida ka Confidost.
„Kõigile on oma hea väljanägemine oluline, see aitab säilitada enesekindlust. Ka Confido patsientide hulgas on üha rohkem 20–60-aastaseid mehi ja naisi, kes soovivad ennetada, säilitada ja parandada oma juuste seisundit,“ ütleb Lääne.
Üks alopeetsiat leevendav protseduur on plasmalifting, mille käigus taastatakse naha bioloogiline kude, kasutades patsiendi enda vereplasmat. Plasmaravi on aastakümneid kasutatud spordimeditsiinis ja ortopeedias, laserravis, krooniliste haavandite ravis, neurokirurgias ja mujal, ent esteetilises ravis on protseduur veel üsna uus. Ometi on see tõhus ja ohutu meetod, mille abil noorendada nahka ja taastada tõhusalt juukseid. Plasmaravi on hea, sest sel puuduvad äratõukereaktsioonid – ravis kasutatakse ju patsiendi enda kudet. Samal põhjusel on immuunrakkude tõttu ravijärgne infektsioonioht väike. Kogu protseduur kestab kokku maksimaalselt tunni ning vajadusel kasutatakse valuvaigistuseks kohalikku tuimestust. Tavaliselt läheb tarvis kolme protseduuri 2–4-nädalase vahega.
Plasmateraapiat kombineeritakse sageli laserravi või mesoteraapiaga, aga ka juuksekasvu laserstimulatsiooniga, mille käigus stimuleeritakse peanahka laseriga. Protseduur intensiivistab peanaha ainevahetust, parandab vereringet ja uuendab naha struktuure. Seeläbi ärkavad ravitud piirkonnas „uinunud“ karvanääpsud ja taastub loomulik karvakasv.
„Põhimõtteliselt soodustab iga nahka stimuleeriv protseduur juuste kasvu ning sealt tuligi idee proovida seda kiilanemise puhul,“ selgitab Sokolova. Ta avab ka ajaloolisi tagamaid: „Lugesin kord uuringut, kus räägiti, kuidas patsiendile tehti laserravi hoopis mingi muu probleemi tõttu juustepiiril ning avastati, et seal hakkasid hoopis aktiivselt juuksed kasvama.“
Protseduur kestab umbes 10–15 minutit ja inimene tunneb sel ajal vaid kergeid torkeid. Vaja läheb keskmiselt 4–5 protseduuri 10–14 päeva tagant.
Ent millist protseduuri neist paljudest kiilanemise vastu valida? Lääne rõhutab, et esimese asjana peaks tulema konsultatsioonile: „Nii saame välja selgitada tõhusama ravimeetodi ja ootused tulemustele. Kindlasti soovitame protseduuri eelkõige ennetavalt ja algavate tunnustega alopeetsia korral. Ometi on näiteks plasmalifting tõestanud, et annab väga häid tulemusi ka adrogeense alopeetsia ravis. Kui aga kiilanemine on juba päris hilises faasis ja vajalik on juuste siirdamine, tasub enne ja pärast siirdamist teha ka plasmalifting’ut või laserstimulatsiooni.“
Muide, ega kiilanemine pruugi sugugi kõiki mehi häirida. Leidub ju ajaloostki näiteid, kuidas kiilaspäisust peetakse just ilusaks ja maskuliinseks või hoopis sotsiaalse küpsuse märgiks. Kui aga kiilanemine siiski häirib, on tore teada, et paljude meeste ettemääratud saatust annab pisut pidurdada.
Vaata lisaks: