Kui juuste väljalangemisel on teada kindel põhjus, siis tuleb selle põhjusega esmalt tegeleda, räägib Confido Digikliiniku üldarst dr Markus Kiili ja lisab, et sageli on õigeaegsel sekkumisel juuste väljalangemise protsess pidurdatav ja isegi tagasipööratav.
Tüüpiliselt peetakse normipäraseks, et terve inimene kaotab päevas kuni 100 juuksekarva. See on normaalne osa juuste kasvu- ja uuenemistsüklist. Tähelepanelikum inimene võib ise tunda, et juuksed ei kasva enam samas tempos nagu enne ning langevad sagedamini välja. Vahel võivad sellest märku anda muutused juuksepiiril. Samuti viitavad teatud olukorrad suurenenud väljalangemisele, näiteks juuksesalgud kammil, padjal või dušikabiinis. Sellises olukorras võib peanahal olla märgatav piirkond, kust juuksed on kadunud. Juuste ülemäärasele väljalangemisele võib viidata ka juuste difuusne ehk hajus hõrenemine peanahal, muutes peanaha läbi juuste nähtavaks.
Esimene asi, mida teha ise teha saab, on hinnata, millal juuste väljalangemine algas ning kas see on seostatav mõne kindla teguriga. Näiteks kui probleem algas pärast mõnda protseduuri või uue ravimi tarvitamisega, tuleks pöörduda selle määranud arsti juurde võimaliku kõrvalmõju asjus. Vajadusel saab konsulteerida alternatiivsete preparaatide või ravimeetodite teemal. Muudel juhtudel võib probleemi põhjuste hindamiseks pöörduda sõltuvalt raskusastmest perearsti või dermatoloogi vastuvõtule, kus saab vajadusel teha täpsemat diagnostikat.
Esmasel hindamisel on arsti jaoks oluline järgnev informatsioon:
- hiljuti tarvitama hakatud ravimid ja juuksehooldustooted,
- toitumisharjumused,
- kaasuvad haigused,
- perekondlik anamnees,
- töö- ja elukeskkond.
Kõikidel inimestel, kellel esineb juuste väljalangemist, tasub esmaseks hindamiseks teha vereanalüüs. Vereanalüüsiga saab hinnata vitamiinide ja mineraalide taset (näiteks tsink, seleen, raud, B-vitamiinid), aneemia esinemist, suguhormoonide taset, aga ka kilpnäärme- ja paljusid teisi probleeme. Spetsiifilisemate haiguste kahtlusel (näiteks autoimmuunhaigused) saab samuti määrata verest erinevaid markereid. Kõige lõpuks on võimalik teha isegi peanaha biopsiat (kui see on kliiniliselt põhjendatud).
Kuidas taastada juuste kasv?
Kui arvatav põhjus on näiteks ravimi kõrvaltoime, siis saab konsulteerida raviarstiga preparaadi/toimeaine muutmise teemal. Samuti on kergesti korrigeeritavad ja tagasipööratavad võimalikud toitumuslikud defitsiidid.
Palju on tooteid, mida reklaamitakse kui juuksekasvu kiirendajaid. Enamikel nendest on kliinilised andmed efektiivsusest minimaalsed ja uuringud on tehtud väga väikeste patsiendigruppidega. See, mida igaüks ise võimalikult hea ja püsiva juuksekasvu tagamiseks ära saab teha, on harrastada tervislikke eluviise ehk toituda mitmekesiselt, olla füüsiliselt aktiivne, hoiduda suitsetamisest ja alkoholi liigtarvitamisest ning kasutada juuksehooldusvahendeid mõistlikult.
Ravimitest on juuksekasvu taastamiseks kasutusel lokaalselt manustatav minoksidiil, kuid sellegi tulemused on indiviiditi erinevad. Mõned uuringuid on näidanud ka südamepuudulikkuse ja vererõhu raviks kasutatava spironolaktooni efektiivsust juuksekasvu taastamisel androgeense alopeetsiaga patsientidel.
Lahendused neile, kellel on diagnoositud androgeenne alopeetsia
Mitmed kliinilised uuringud toetavad erinevate protseduuride tegemist juuksekasvu stimuleerimiseks androgeense alopeetsia korral. Siiski on leitud, et kõigil ei pruugi need alati võrdväärseid tulemusi anda. Protseduuri valides tasub kindlasti konsulteerida dermatoloogi või vastava spetsialistiga, et leida parim protseduur olenevalt probleemi põhjusest ja raskusastmest.
Mikronõelumisega on tehtud kliinilisi uuringuid vähe. Mõned uuringud on näidanud positiivset efekti, kuid need on väikesemahulised. Küll aga on mikronõelumist kirjeldatud võimaliku meetodina alopeetsia raviks kasutatavate ravimite lokaalseks nahasiseseks manustamiseks efektiivsuse suurendamiseks.
Laserstimulatsiooni eesmärk on kudedes rakkude „aktiivsuse“ stimuleerimine. Juuste puhul väljendub see puhkefaasis folliikulite „taaslülitamist“ kasvufaasi ja kasvufaasi pikendamist. Selle meetodiga on tehtud rohkem kliinilisi uuringuid, millest mitmed on näidanud häid ravitulemusi. Mõne firma laserteraapiaseadmed on saanud ka USA-s ametlikult heakskiidu androgeense alopeetsia ravimeetodina.
Plasmateraapias on uuringud samuti näidanud positiivseid tulemusi. Maailmas on plasmateraapia raviprotokollides küll mõningaid erinevusi, kuid sellest hoolimata on märgatavat raviefekti mõju suuremal või väiksemal määral tõestatud paljudes uuringutes. Ühe aspektina tuuakse välja ka kõrvaltoimete vähene esinemine.
Kas pärast juuste siirdamist võivad need jälle välja langeda?
Siirdamise järel on normaalne, et siiratud juuksed langevad välja esimese kuu-kahe jooksul. Pärast seda algab siiratud piirkonnas tavapärane juuksekasv.
Juuste siirdamises on olulisel kohal patsiendi valik. Siin mängivad taas rolli kaasuvad haigused, see, mille tõttu juuste väljalangemine üldse tekkis. Kui patsiendi kaasuv diagnoos ei soodusta head prognoosi, siis siirdamisest pigem hoidutakse. Võimalikke tulemusi halvendavaid seisundeid, näiteks aneemia, on samuti vaja enne siirdamist korrigeerida.
Õigele patsiendile tehtud siirdamine annab head tulemused aastakümneteks. Siiratud juuste suures mahus väljalangemine on pigem harv, sest valikukriteeriumid peaksid selle välistama. Siiski võib vanuse kasvades näha mõningat hõrenemist ka siiratud juuste puhul. Samuti ei ole siiratud juuksed immuunsed otsesele kahjustusele, nagu teatud kemikaale sisaldavad hooldusvahendid või peanahka haaravad infektsioonid.
Tõhus ja tõestatud viis juuste kasvu stimuleerimiseks on PRP plasmateraapia.
Plasma sisaldab vere vedelat osa ja trombotsüüte. Trombotsüüdid on tuntud oma hüübimisvõime poolest, kuid sisaldavad ka kasvufaktoreid, mis võivad käivitada rakkude paljunemise ja stimuleerida kudede regeneratsiooni või paranemist ravitavas piirkonnas. PRP plasmaliftingu protseduuri oluline omadus on ka see, et ravi ajal on välistatud allergiline reaktsioon, kuna protseduuri käigus kasutatakse kliendi enda verd.
Esteetilise meditsiini õde Polina Sokolova
Confido Esteetika Kliinik
Tasub meeles pidada
Juuste hõrenemine on alates teatud vanusevahemikust paratamatu fakt. Sellele võib veel omalt poolt kaasa aidata geneetika, mida me samuti muuta ei saa. Sarnaselt paljudele teistele haigustele on ka juuste tervis elustiilivalikute kaudu osaliselt enda mõjutada. Oluline on hoiduda suitsetamisest ja alkoholist, olla füüsiliselt aktiivne ja toituda mitmekesiselt, et tagada juuste elutsükliks küllaldaselt vajalikke toitaineid.
Kui juuste väljalangemine algab noores eas, on oluline pöörduda spetsialisti vastuvõtule võimalike põhjuste tuvastamiseks. Noorte puhul pole sugugi ebatavaline, et suurenenud väljalangemise põhjuse taga võib peituda mõne toitaine (näiteks tsink) defitsiit, mis on toidulisanditega korrigeeritav. Teinekord võib juuste väljalangemine olla kaasuv nähtus mitmete ravimite tarvitamisel, raskema kuluga haiguse või raseduse korral. Tavaliselt on eelmainitud põhjustel tekkinud väljalangemine tagasipööratav nähtus. Iga inimene on individuaalne ning parima lahenduseni aitavad jõuda spetsialistid.