Kooli algus võib lastele ja vanematele olla väga stressirohke aeg: kohanemine kooli ja sellega kaasnevate kohustustega, raskused õppimisel, liiga pikad päevad, probleemid suhetes sõprade, vanemate ja õpetajatega, koolikiusamine, püüdlused vastata vanemate, õpetajate ja treenerite ootustele, probleemid kodus jne. Confido Tartu Raatuse kliiniku laste ja noorukite psühhiaater dr Liisa Vister annab lastevanematele ja lastele nõu, kuidas tulla toime koolistressiga.
Mõõdukas stress on organismile vajalik, sest motiveerib tegutsema ja on oluline eeldus arenguks. Stressiga toimetulek on omakorda vajalik pingetaluvuse parandamiseks ja igapäevaelus probleemide lahendamiseks. Mure tekib aga siis, kui stressi on liigselt.
Millised on märgid, et lapsel võib olla koolistress?
Dr Vister selgitab, et koolistress võib lastel väljenduda väga erinevalt. Peamiselt on vaja tähele panna seda, kui laps ei ole enam enda moodi ehk muutub tema käitumine, mõtlemine, meeleolu ja emotsionaalsed reaktsioonid või tekib palju kehalisi kaebusi, mida ei saa seostada ühegi haigusega.
„Kõige sagedamini tekib pidev väsimustunne ja tavapärase une muutus: laps ei saa enam magada või just vastupidi soovib magada väga palju, võib esineda valusid, muid kehalisi kaebusi, söögiisu vähenemist või periooditi ülesöömist. Varasemalt rõõmus ja aktiivne laps võib muutuda kurvameelseks, ärevaks ning hakata rohkem omaette hoidma. Huvidega tegeledes ei ole laps enam nii rõõmus ja võib neist loobuda. Keskendumisprobleemide ja huvipuuduse tõttu võib halveneda õpeedukus,“ ütleb dr Vister.
Lapse halb käitumine viitab tegelikult samuti murele. „Kuna laps ei oska veel oma probleeme analüüsida ja lahendada nagu täiskasvanu, väljendab ta halva käitumisega oma rahulolematust. Sageli ei saa laps isegi aru, mis teda häirib, ega tule seega oma tunnetega toime, sellest tuleneb ärrituvus ja halb käitumine. Kui probleemid on kestnud pikalt ja laps ei ole abi saanud, tekib sageli lootusetus, mille tõttu on lapsel ise keeruline abi paluda. Sageli ei taheta ka vanemaid muretsema panna. Seda olulisem on, et last ümbritsevad täiskasvanud probleeme märkaks ja ise abi pakuks,“ sõnab Dr Vister.
Kui lapsel või noorel esineb koolistressi, võiks päris esimene samm olla lapsevanemaga rääkimine. „Kui on hea suhe ja vanem oskab toetada, pole sageli rohkemat vajagi,“ selgitab dr Vister ja lisab, et kui aga lapsevanem näeb, et ainult kodusest toest jääb väheks, võiks külastada koolipsühholoogi. „Tavaliselt oskab koolipsühholoog hinnata, kas on vaja näiteks teraapiat või peaks pöörduma psühhiaatri poole.“
Soovitused lapsevanemale, kui lapsel on koolistress
- Julgustage oma last muredest rääkima, sealjuures peate suutma oma reaktsioone kontrollida, näitamaks lapsele, et tulete toime ka halbade uudistega.
- Kui kohustusi koguneb liiga palju, ei tohi mitte mingil juhul ajapuuduse tõttu loobuda treeningutest, huviringidest või sõpradega suhtlemisest. Need on tegurid, mis aitavad lapsel pingeid maandada ja paremini stressi taluda.
- Kõik tööd ei pea olema perfektsed ja kõik jooksvad hinded ei pea olema ainult viied. Kui laps on omandanud kõik vajalikud teadmised ja kokkuvõtlikud hinded on korras ehk ei mõjuta negatiivselt edasiõppimise võimalusi, ei ole oluline, kui aasta jooksul mõni töö ebaõnnestub. See ei tähenda, et laps oleks rumal või saamatu. Pigem tähendab see seda, et laps oli väsinud või sel hetkel oli kõike liiga palju.
- Jälgige, et laps magaks regulaarselt ja piisavalt. Tekitage juba väiksel lapsel harjumus magama minna kindlal ajal. Enamik noori käib ringi pidevas unevõlas, kuna unevajadus muutub elu jooksul. Nooruki unevajadus päevas ei ole 6–8 tundi nagu täiskasvanul, vaid võib olla isegi kuni 10 tundi. Krooniline unevõlg mõjutab keskendumist, pingetaluvust ning võib ilma igasuguste lisapingeteta tekitada meeleolu halvenemist ja ärevust.
Soovitused lapsele, kes tunneb koolistressi
- Ära jää oma murega üksi, jaga seda kellegagi. Sageli piisab lihtsalt asjade kõva häälega välja ütlemisest, et ise endast paremini aru saada. Sageli saavad teised meid ka aidata.
- Inimesed ei ole täiuslikud ega suuda tavaliselt olla laitmatud absoluutselt kõiges. Kui sa juba tead kindlalt, mida soovid edasi õppida, on täiesti okei pingutada rohkem neis ainetes, mida sul on tulevikus vaja, ja need, mida otseselt vaja ei ole, lihtsalt „ära teha“.
- Tee endale plaan kohustustega toimetulekuks ja puhkamiseks, vältimaks kurnatust ja läbipõlemist. Pane paika kellaaeg, pärast mida enam õppimisega ei tegele, nädalavahetustel võiks olla vähemalt üks päev, kui üldse õppimisega ei tegele.
- Õppimine ei tohi tulla uneajast või treeningute ja huviringide ajast. Puhkamine on vajalik jõu taastamiseks. Inimene, kes ei puhka piisavalt, keskendub halvemini, on õppetegevuses aeglasem ning ka omandab asju kehvemini. Asjad, mida õpid kurnatuna, lähevad niikuinii meelest. Uni on vajalik õpitu kinnistumiseks ning keskendumisvõime väheneb pöördvõrdeliselt ärkvel oldud ajaga. Mida kauem järjest oled ärkvel, seda halvem on keskendumine.
- Maga ja söö regulaarselt! Puudulik uni ja ebaregulaarne söömine võivad ise tekitada meeleolu kõikumisi ja ärevust. Väldi pikki päevaseid uinakuid, kuna need rikuvad ära ööune ja pikas perspektiivis süvendavad väsimust. Päevane uinak võib kesta 15–20 minutit ning päeva jooksul võib teha kõige rohkem 2–3 uinakut.
- Füüsiline koormus on parim looduslik antidepressant, kuna muudab aju bioloogiat nii, et aju tuleb stressiga paremini toime.
Oma muredega on võimalik pöörduda tervisekassa süsteemis nii perearsti, vaimse tervise õe kui ka psühhiaatri poole ja erasüsteemis laste vaimse tervise õe, laste kliinilise psühholoogi või lastepsühhiaatri juurde. Abi saab ka Peaasi koduleheküljelt www.peaasi.ee või Lasteabi koduleheküljelt www.lasteabi.ee.