Laseprotseduurid – mitte ainult näo heaks
Laserravi on kiire ja tõhus ning võrreldes teiste ravimeetoditega vähem traumeeriv. Ent kuidas laserravi keerulises maailmas orienteeruda? Confido naha- ja laserravi kliiniku vastutav õde Jekaterina Tšernitskaja toob selgust laserprotseduuride mitmekesisusse.
Enamik meist teab, et laserprotseduuridest on abi paljude esteetiliste probleemide korral. Näiteks saab laserprotseduuride abil siluda arme, eemaldada pigmendilaike ja kapillaare, samuti tätoveeringuid ja püsimeiki. Ent samamoodi kasutatakse laserit väga paljude meditsiiniliste murede korral, alates veenilaienditest ning lõpetades haava- ja hemorroidide raviga.
Confido laserravi ja esteetika kliinikusse, mis on Baltimaades tuntud lasermeditsiini eksperdikeskus, pöördutakse kõige sagedamini selleks, et eemaldada kapillaare, venitusarme ja tätoveeringuid ning teha laserepilatsiooni ja fotonoorendust. „Väga populaarne on ka veenilaiendite laserravi, sest sellest taastub kiiresti ja inimene saab praktiliselt kohe naasta oma tavapärase eluviisi juurde, sest operatsioonijärgne valu puudub või on minimaalne,“ räägib Confido naha- ja laserravi kliiniku vastutav õde Jekaterina Tšernitskaja
Samamoodi on külmal ajal populaarne kuiva silma sündroomi ravi. „Tänapäeval esineb praktiliselt kõikidel silmade kuivust, mis tekitab ebamugavustunnet. Laserravist on siin palju abi,“ julgeb soovitada Tšernitskaja, kes on ka ise seda protseduuri proovinud.
Laseri abil karvavabaks
Üks tuntumaid laserprotseduure on laserepilatsioon. „Selle tulemus on võrreldes teiste meetoditega püsivam ja tõhusam. Näiteks väheneb pärast 6–10 protseduuri karvakasv 80–99 protsenti,“ selgitab Tšernitskaja. Ta lisab, et hiljem tuleb protseduuri korrata ühe-kahe aasta tagant. Meetodil on teisigi eeliseid – vähem karvu kasvab sisse ja nahk muutub juba pärast esimest protseduuri siledamaks. Võrreldes vahatamisega on laserepilatsioon ka praktiliselt valutu.
Sarnaselt kõigile teistele laserprotseduuridele, eelneb ka laserepilatsioonile konsultatsioon, kus inimesele tutvustatakse kogu protsessi, samuti vastunäidustusi. Seejärel kaetakse silmad kaitseprillidega ja spetsialist asub nahapiirkonda laseriga töötlema. Kogu protseduur kestab piirkonnast sõltuvalt 5–50 minutit. Kuni kaks päeva võib epileeritud piirkond olla pisut turses või punetada ning mõned päevad tuleks vältida saunas käimist, ujumist ja päevitamist.
Karbonpiilingu kasutegur
Viimasel ajal on üha populaarsem karbonpiiling, rahvasuus tuntud ka kui Hollywoodi peeling ehk süsinikkoorimine. See protseduur puhastab aktiivselt nahka, suurendab naha elastsust ja aitab näiteks selliste nahaprobleemide nagu akne ja rasuse naha, vananemise, rosaatsea, pigmendilaikude ning ebaühtlane nahastruktuuri ja -tooni korral. „Soovitan karbonpiilingut kõigile, kes alles alustavad oma laserravi teekonda, sest see sobib igale nahatüübile ja seda võib teha aastaringselt,“ ütleb Tšernitskaja.
Karbonpiilingu käigus hävitatakse süsinikugeeliga surnud naharakud ning stimuleeritakse kollageeni ja elastiini tootmist. Protseduur kestab kokku 40–60 minutit, pärast seda tehakse veel veerand tundi taastavat maski ja kantakse nahale kaitsekreem. Kuigi pärast protseduuri võib tekkida kerge näopunetus ja sügelus, möödub see 48 tunni jooksul. Pärast karbonpiilingut ei tohi paar päeva päevitada ja saunas käia.
Millal laser ei sobi?
Igal laserprotseduuril on sõltuvalt laseri tüübist ja protseduurist vastunäidustused. Mõnda protseduuri tasub teha sügisel või talvel, teist tohib aga teha aastaringselt. Kõige rohkem piiranguid on seotud päevitamisega, sest nahale võivad tekkida pigmendilaigud. Üldisemad vastunäidustused on onkoloogilised haigused, aktiivsed põletikud ja herpes. Samuti ei tehta laserravi antibiootikumikuuri ajal ja pärast kuuri lõppu tuleb oodata vähemalt kuu. Ka raseduse ja imetamise ajal või epilesia ja nahahaiguste ägenemisfaasis jäetakse laserprotseduurid tegemata.
Kas laserprotseduuril võib ka midagi viltu minna? „Kindlasti, näiteks võib tekkida nahapõletus. Aga seda juhtub ainult siis, kui protseduuri tehakse mittekvalifitseeritud kliinikus või salongis,“ ütleb Tšernitskaja. Ta paneb südamele: „Soovitan alati enne laserprotseduure uurida spetsialisti kvalifikatsiooni ja kogemust, samuti seda, milliseid lasermasinaid kliinikus kasutatakse ja kas need on sertifitseeritud.“
Huvitavaid fakte
- 1917. aastal leiutas Albert Einstein laseri.
- 1962. aastal kasutas Leon Goldman esimest korda laserit meditsiiniliselt, et eemaldada tätoveering.
- 1979. aastal toimus esimene laserepilatsioon, kui professor Marc Clement pani kogemata käe laserkiire alla. Karvad kukkusid välja ega kasvanud enam tagasi. Nii tekkis idee kasutada laserit karvade eemaldamisel.
- 1980. aastal astuti esimesed sammud, et võtta laser kasutusele Eestis. Laserprogrammi arendati Teaduste Akadeemias.
- 1988. aastal kasutati Tartus laserkirurgiat edukalt nina- ja kurguravis.
- 2002. aastal avati Eestis esimene laserravi kliinik Vitaclinika.
- 2021. aastal andsid laserseadmete tootjad Confidole auväärse staatuse Balti lasermeditsiini ekspertiisi- ja koolituskeskusena. See tähendab, et keskuses ei tehta vaid meditsiinilist, aga ka uurimis- ja pedagoogilist tööd.