Lapse X-, O- või lampjalad on sage põhjus, millega lapsevanemad arsti poole pöörduvad. Confido Tartu Raatuse kliiniku lastekirurg ja -ortopeed dr Jürgen Rünk ütleb, et enamikel juhtudel pole tegemist haigusega, vaid see on osa jalgade normaalsest arengust.
X- ja O-jalad pole alati põhjus muretsemiseks
Dr Rünga sõnul moodustavad suure osa tema vastuvõttudest just mured, mis on seotud lapse X- või O-jalgadega ehk põlveliigese ja seda moodustavate luude anatoomiaga.
Enamikul lastel on sündides O-jalad, kuid see möödub ise, kui laps saab 1,5- kuni 2-aastaseks ning hakkab alajäsemetele rohkem koormust toetama, mis mõjutab jalgade asendit ja viib tavaliselt X-jalgade väljakujunemiseni. X-jalad saavutavad maksimumi umbes 3-4 aasta vanuses, seejärel hakkavad teljed sirgenema. Üldjuhul toimub see täiesti loomulikult ja ühegi vahelesekkumiseta. Tüdrukutel kujunevad teljed välja umbes 8 eluaasta vanuseks, poistel võib see võtta aega paar aastat kauem.
Enamikel juhtudel on tegemist normaalse osaga lapse jalgade arengust ning see ei vaja erilist tähelepanu. Kui aga lapsevanem kahtlustab normist kõrvale kalduvat X- või O-jalgsust, tasub konsulteerida perearstiga, kes suunab vajadusel edasi eriarsti vastuvõtule.
Lampjalgsus ei vaja enamasti ravi
Lampjalgsus on lai mõiste, kuid üldiselt mõeldakse selle all talla pikivõlvi n-ö vajumist. Kui inimene kõnnib, siis on toetuspunktid pöia eesosas, kannal ja jalalaba välimisel küljel. Lampjalgsuse korral kaldub koormus ka sisemisele küljele.
Esimesed umbes 5-6 eluaastat on lampjalgsus küllaltki tavapärane ja enamasti kujuneb tallavõlv 10-14 aasta vanuseks. Seetõttu võib ka enne seda olla keerukas tallavõlvi adekvaatselt hinnata.
Füsioloogilise ehk mittehaigusliku lampjalgsuse korral – st et põhjuseks pole nt kaasasündinud labajaladeformatsioon – eriravi vaja ei ole, samuti pole vaja soetada spetsiaalseid jalatseid, vaid kandmiseks sobivad kõige tavalisemad jalanõud, mis lasevad hästi liikuda. Mõnikord arvatakse, et lampjalgsuse korral on vaja kanda kõva tallaga jalatseid, kuid tegelikult mitte. Täpselt sama kehtib tallatugede kohta, mida kasutatakse vaid siis, kui lampjalgsus tekitab vaevuseid, vaevuste puudumisel pole vaja kasutada ka taldasid. Tallavõlvi arengule tallatugede kandmine kaasa ei aita, mõju võib olla lausa vastupidine.
Ravi vajavad valulikud ja haiguslikud lampjalad, mida esineb siiski suhteliselt vähe, ja sel juhul võib olla üks ravivõimalus tallatugede kandmine. Kui muud ravimeetodid vaevuseid ei leevenda, kaalutakse kirurgilise ravi võimalusi.
Tallavõlvi kujunemise seisukohast on hoopiski oluline paljajalu kõndimine, sest see on loomulik ning vajalik lihaste jt tugistruktuuride arenguks. Seepärast soovitab dr Rünk lapsevanematel pöörata tähelepanu sellele, et lapsed käiksid ka ilma jalanõudeta, eriti kui see on võimalik õues soojade ilmade korral ja ebatasasel pinnasel. Nõnda on kõndinud inimene ja tema eellased Maal miljoneid aastaid!