Lülisambakirurgia

Karpaalkanalisündroom esineb kõige sagedamini keskikka jõudnud naistel ning seda põhjustab randmekanali ahenemise tõttu keskpidisele närvile tekkiv surve.

Mediaanne ehk keskpidine närv kulgeb randme siseküljelt peopessa läbi randmeluudest ja nende vahel olevast tugevast randmeristisidemest moodustuva randmekanali ehk karpaalkanali. Kui randmekanal aheneb, näiteks trauma, ülekoormuse või põletiku tõttu tekkiva sideme paksenemisest, siis tekib närvile pidev surve. Selline krooniline surve närvile, mis läheb sõrmedesse ja peopesas olevatesse pöidla lihastesse põhjustabki tundlikkuse ja funktsiooni häireid ehk karpaalkanali sündroomi. Vaevusteks on valu randmes ja labakäes koos suremistunde ja tuimusega, mis tüüpiliselt esineb vastavalt mediaanse närvi kulule pöidlapoolsete sõrmede (pöial, nimetissõrm, keskmine sõrm ja pool nimetut sõrme) peopesapoolses osas. Tavaliselt süveneb valu öösel, inimene ärkab käe valu (valu võib esineda ka küünar- või õlavarres), torgete ja tuimuse tõttu ning raputab kätt, mis vähendab vaevusi. Võib tekkida ka labakäe nõrkus või kohmakus ja pöidla peopesas olevate lihaste kõhetumine. Vaevused on sagedamini ühes käes, aga võivad esineda ka mõlemas käes korraga.

Karpaalkanali sündroomi raviks võib olla vajalik kirurgiline lähenemine. Operatsiooni käigus vabastatakse närv teda survestavatest kudedest, võimaldades närvil oma funktsioon taastada. 80–85%-l patsientidest kaob selle tulemusena valu, taastub jäseme tundlikkus ning pikas perspektiivis ka lihasjõudlus.  Karpaalkanali sündroomi diagnoosi ja ravi määrab teie arst. Oma teekonda alusta neurokirurgi vastuvõtult!