Mikrobioom – võimalus või lihtsalt teadmine? 

01.11.2023
Autor: Prof Toomas Toomsoo, Confido sisekliiniku juht ja neuroloog

Meie keha ei ole ainult meie oma, vaid see on koduks suurele hulgale mikroorganismidele. Kui paluda inimestel defineerida mikrobioomi, siis mõned võivad öelda, et see viitab bakteriaalsele ökosüsteemile, mis elab konkreetses kohas. Nad võivad isegi mainida soolestikku. Mida mikrobioom aga tegelikult tähendab ning kuidas aitab selle uurimine kaasa meie tervisele?

Teadlaste jaoks on biomeen ökosüsteem, mis koosneb taimestikust ja loomastikust. Nad kasutavad sõna mikro, et näidata, et see ökosüsteem on inimsilmale nähtamatu. See koosneb peamiselt bakteritest, kuid ka viirustest, bakterodidest ja seentest, mis kõik mängivad oma rolli keskkonna stabiilsuse säilitamisel. Inimese mikrobioom hõlmab triljoneid mikroobe, mida saab jagada alajaotusteks sõltuvalt nende asukohast. Kui räägime soolestiku mikrobioomist, siis mõtleme sellega mikroorganisme (ja nende geene), mis elavad inimese käärsooles. Mikrobioom/mikrobioota on ka loomadel, taimedel, mullal ja ookeanidel.

Mikrobioota kirjeldab tegelikke baktereid ja mikrobioom on bakterid ja nende geenid. Kasutusel on veel kolmaski termin: metagenoom. Nende omavahelised erinevused leiate tabelist:

Mikrobioom
Konkreetses keskkonnas elavad mikroorganismid ja nende geenid
Viitab bakteritele (primaarne) ja nende geenidele (sekundaarne)
Mikrobioota
Konkreetses keskkonnas elavad mikroorganismid liikide kaupa
Viitab esinevate mikroorganismide taksonoomiale (nimele)
Metagenoom
Mikroorganismide geenid konkreetses keskkonnas
Viitab mikroobide geenide kollektiivsetele funktsioonidele

Igal inimesel on täiesti ainulaadne mikrobioota võrgustik, mis on algselt määratud inimese DNA-ga. Mikroorganismidega puutub inimene esimest korda kokku imikuna, sünnituse ajal sünnituskanalis ja ema rinnapiima kaudu. Milliste mikroorganismidega imik kokku puutub, sõltub üksnes emas leiduvatest liikidest. Hiljem võivad kokkupuuted keskkonnaga ja toitumine muuta mikrobioomi nii, et see on tervisele kas kasulik või seab inimese suuremasse haigestumisriski.

Tervel inimesel eksisteerivad „mikroorganismid“ rahulikult koos, kusjuures kõige rohkem leidub neid peensooles ja jämesooles, kuid ka kogu kehas. Mikrobioomi nimetatakse isegi tugiorganiks, sest sellel on nii palju võtmerolle inimkeha igapäevase tõrgeteta toimimise edendamisel.

Mikrobioom koosneb mikroobidest, mis on nii kasulikud kui ka potentsiaalselt kahjulikud. Enamik neist on sümbiootilised (nii inimkeha kui ka mikroobid on kasulikud) ja mõned, väiksemas koguses, on patogeensed (haigusi soodustavad). Terves organismis eksisteerivad patogeensed ja sümbiootilised mikroobid probleemideta koos, kui aga see tasakaal on häiritud (nakkushaiguste, teatud tüüpi toitumise, antibiootikumide või muude baktereid hävitavate ravimite pikaajalise kasutamise mõjul), siis tekib düsbioos, mis peatab need normaalsed vastastikmõjud. Selle tulemusena võib organism muutuda haigustele vastuvõtlikumaks.

Mikrobioota roll inimese soolestikus

Mikrobiootad stimuleerivad immuunsüsteemi, lagundavad potentsiaalselt toksilisi toiduühendeid ning sünteesivad teatud vitamiine ja aminohappeid, sealhulgas B-vitamiine ja K-vitamiini. Näiteks leidub B12-vitamiini moodustamiseks vajalikke võtmeensüüme ainult bakterites, mitte taimedes ja loomades. Terve inimese mikrobioota pakub kaitset ka patogeensete organismide eest, mis satuvad organismi näiteks saastunud vee või toidu tarbimise kaudu.

Inimese soolestikus leiduvate suurte bakteriperekondade hulka kuuluvad Prevotella, Ruminococcus, Bacteroides ja Firmicutes. Käärsoolest, mis on vähese hapnikuga keskkond, leidub anaeroobseid baktereid, nagu Peptostreptococcus, Bifidobacterium, Lactobacillus ja Clostridium. Arvatakse, et need mikroobid takistavad kahjulike bakterite ülekasvu, konkureerides toitainete ja kinnituskohtade pärast soolestiku limaskestadel, mis on peamine immuunsüsteemi aktiivsuse ja antimikroobsete valkude tootmise koht.

Probiootikumid – võtta või mitte võtta?

Kui mikroobid on meie tervisele nii olulised, siis kuidas saame tagada, et meil oleks neid piisavalt või õiget tüüpi? Võib-olla olete probiootikumidega tuttav või ehk juba kasutate neid? Need on kas toiduained, mis sisaldavad looduslikult mikrobiootat, või toidulisandite tabletid, mis sisaldavad elusaid aktiivseid baktereid – neid reklaamitakse seedetrakti tervise edendamiseks. Sõltumata sellest, kas usute tervisealaseid väiteid või arvate, et tegemist on järjekordse pettusega, moodustab probiootikumide müük miljardi dollari suuruse tööstusharu, mis areneb koos kiiresti arenevate teadusuuringutega.

Kuigi avaldatud uuringud on vastuolulised, on olukordi, kus probiootilised toidulisandid võivad olla ka kasulikud. Näiteks noortel ja vanematel inimestel, kel soolestiku mikroobid pole nii tugevad kui tavaliselt. Probiootikumidest võib olla kasu ka stressiolukordades, kus need aitavad vähendada kõhulahtisust pärast patogeenidega kokkupuutumist või taastada soolestiku normaalset tasakaalu pärast antibiootikumide kasutamist. Tervete täiskasvanute või vanemate laste puhul, kes ei kasuta antibiootikume, pole probiootikumide regulaarne tarbimine nende üldise tervise seisukohalt tõenäoliselt nii oluline.

Kuna probiootikumid kuuluvad toidulisandite ja mitte toiduainete kategooriasse, ei reguleerita neid ravimiametite poolt.

Kas toitumine võib mõjutada inimese mikrobiootat?

Inimese mikrobioom on ainulaadne. Lisaks geenidele, keskkonnale ja ravimite kasutamisele mõjutab meie jämesooles elavat mikrobiootat ka toitumine. Eriti mõjutab näiteks kiudainerikas toitumine mikrobioota tüüpi ja hulka soolestikus, aga kasulikku mõju avaldavad ka prebiootikumid. Kuigi on olemas prebiootilisi kiude sisaldavaid toidulisandeid, on mitmeid tervislikke toiduaineid, mis sisaldavad prebiootikume loomulikult, näiteks toores küüslauk, sibul, porrulauk, spargel, maapirn, võilill, banaan ja merevetikad. Üldiselt on head prebiootiliste kiudainete allikad puuviljad, köögiviljad, oad ja täisteraviljad, nagu nisu, kaer ja oder, õunad, spargel, seened, arbuus, kikerherned, kapsas, küüslauk, porru, linaseemned ja kakao.

Vähese kiudainesisaldusega dieet võib mitte ainult vähendada kasuliku mikrobioota hulka, vaid suurendada patogeensete bakterite kasvu. Prebiootiliste toiduainete suur tarbimine, eriti kui seda tehakse järsku, võib aga suurendada sooltes gaasitootmist ja kõhupuhitust, mistõttu on oluline neid toiduaineid oma menüüsse tuua järk-järgult. Inimesed, kellel on tundlik seedetrakt, näiteks ärritunud soole sündroom, peaksid alustama nende toitainete tarbimist väikestes kogustes, et esmalt hinnata nende taluvust. Järjepideval kasutamisel võib taluvus paraneda ja kõrvaltoimed väheneda.

Mikrobioomi võivad positiivselt mõjutada ka probiootilised toidud. Nende hulka kuuluvad kääritatud toidud, nagu keefir, jogurt koos aktiivsete eluskultuuridega, marineeritud köögiviljad, kombucha-tee, kimchi, miso ja hapukapsas.

Mikrobioom on elav dünaamiline keskkond, kus liikide suhteline arvukus võib kõikuda iga päev, nädal ja kuu sõltuvalt toitumisest, kasutatavatest ravimitest, liikumisest ja paljudest teistest keskkonnamõjudest. Teadlased alles uurivad mikrobioomi laiaulatuslikku rolli tervisele ja probleemide ulatust, mis võivad tekkida mikrobioomi ja peremehe vahelise normaalse suhtluse katkemisel.

Õiges tasakaalus mikrobioom

Kui kuuleme sõnu mikroob, bakter või viirus, kipume mõtlema millelegi halvale, kuid kõik need mikroorganismid haigusi ei põhjusta. Tegelikult toetume nendele, et need täidaksid funktsioone, mida me ise ei pruugi osata. Näiteks aitavad meie soolestiku bakterid lõhustada söödud taimseid kiudaineid, sest meie keha ei tooda selle raske ülesande täitmiseks piisavalt ensüüme. Tasakaalustatud mikrobioota koos kasulike ja probiootiliste bakteritega täidab veel teisigi funktsioone, näiteks säilitab õige pH-väärtuse, et hoida eemal patogeenid ja soolestiku limaskesta tervena. Uuringud näitavad isegi, et soolestiku mikroobid osalevad tervisliku kehakaalu säilitamisel.

Kui soolestiku mikrobioom ei ole tasakaalus, võib organism muutuda vastuvõtlikumaks kahjulikele bakteritele ja viirustele, mis võivad nõrgendada immuunsüsteemi, põhjustada kõhukinnisust ja kõhulahtisust või ärritunud soole sündroomi, aga ka kiiremat vananemist, meeleoluhäireid, nahaprobleeme jne.

Oluline on meeles pidada, et mikrobioomi „õiget“ koostist ei ole olemas. Uuringud näitavad, et ühe väga terve inimese mikrobioom võib oluliselt erineda teise väga terve inimese omast. Ja samas võib mõne teise väga terve inimese mikrobioom olla peaaegu identne 22-aastase surivoodil oleva inimese mikrobioomiga. See on tõenäoline, sest nende mikroorganismide aktiivsus geenitasandil toimib inimeste erineva geneetilise koosseisu korral erinevalt.

Seetõttu on oluline meeles pidada, et mikrobioomi testid ei asenda arsti või muu tervishoiutöötaja nõuandeid. Kui teil on sümptomid, mis teile muret valmistavad, peaksite rääkima oma arstiga, et teha kindlaks, kas on vaja meditsiinilist sekkumist või täiendavaid uuringuid.

Kirjandus

  • Jandhyala SM. Role of the normal gut microbiota. World J Gastroenterol2015 Aug 7; 21 (29): 8787–8803.
  • Wampach L, Heintz-Buschart A, Fritz JV, et al. Birth mode is associated with earliest strain-conferred gut microbiome functions and immunostimulatory potential.  Commun.2018; 9: 5091.
  • Welch CB, Ryman VE, Pringle TD, Lourenco JM. Utilizing the Gastrointestinal Microbiota to Modulate Cattle Health through the Microbiome-Gut-Organ Axes. Microorganisms 2022; 10: 1391.