„Mu pea valutab“ on lause, mida oleme öelnud peaaegu kõik. See tuttav fraas viitab millelegi üldlevinule, jättes mulje, et teame täpselt, mida valukannataja kogeb. Ometi võib peavalu tähendada ühele ajutist ja mööduvat ebamugavust, teisele aga kurnavat ja painavat kaaslast, mis mõjutab elukvaliteeti, töövõimet, suhteid ja meeleolu. Peavalu põhjuste ja iseloomu mõistmine aitab paremini eristada, millal on tegemist lihtsa ebamugavuse ja millal millegi tõsisemaga, mis nõuab arstiabi.
Tekkepõhjuse järgi jagatakse peavalud kahte suurde kategooriasse: primaarsed ja sekundaarsed.
Primaarsed peavalud on iseseisvad neuroloogilised häired, valu võib alata nii närvidest, veresoontest kui ka aju ümbritsevatest kelmetest. Sellisteks peavaludeks on näiteks migreen ja pingetüüpi peavalu. Teise peavalurühma puhul peitub põhjus kehas mujal ning peavalu tekib mõne muu terviseprobleemi tagajärjel. Põhjused võivad varieeruda lihtsatest ja kergesti ravitavatest, nagu allergiad või viirushaigused, kuni tõsisemate kiiret sekkumist vajavate haigusseisunditeni. Erinev on ka ravi: sekundaarse peavalu puhul on oluline saada jälile seda põhjustavale haigusele või seisundile ja ravida seda; primaarse peavalu puhul saab leevendada sümptomeid ja aidata kehal tulla parimal moel toime närvisüsteemi toimimise eripäradega.
Levinuimad primaarsed peavalud
Migreen
Migreen põhjustab mõõdukat kuni tugevat valu, sageli pea ühel poolel, mis kestab tunde, vahel koguni päevi. Sageli käib migreeniga kaasas heli- ja valgustundlikkus, pearinglus või iiveldus. Migreenhoole võib eelneda ajutine nägemist mõjutav tajuhäire ehk aura, mille puhul näeb inimene valgussähvatusi, siksakilisi kujundeid või tumedaid laike.
Pingetüüpi peavalu
Paljud pingetüüpi peavalu sümptomid võivad olla migreeniga sarnased, kuid mõõdukamad. See peavalutüüp põhjustab kerge kuni mõõduka peavaluvalu või survetunde oimukohtades või kaelas. Erinevalt migreenist ei põhjusta pingetüüpi peavalu valgus- ja helitundlikkust ega tugevne füüsilise aktiivsusega. Pingetüüpi peavalu vallandajateks võivad olla stress, unepuudus, nälg või vedelikupuudus.
Kobarpeavalu
Kobarpeavalu on tugev ühepoolne valu silma ümber või oimukohal, millega kaasneb pisaravool, ninakinnisus, nohu, näo higistamine. Valuhood kestavad 15 minutit kuni kolm tundi ning esinevad seeriatena: mõnel perioodil võib valuhooge olla igal nädalal, sellele järgneb valuvaba periood, mis võib kesta kuid või aastaid. Kobarpeavalu võib vallandada ülekoormus, ere valgus, suitsetamine või alkohol.
Kehaasend aitab eristada
Peavalutüübi diagnoosib arst. Siiski on sageli ka patsiendil endal oluline teha vahet, millise peavaluga on tegemist.
- Migreen: enesetunne paraneb pimedas ja vaikuses lamades, liikumine teeb valuhoo tugevamaks.
- Pingetüüpi peavalu: lamamine ja vaikus tavaliselt ei aita, ringiliikumine ei muuda valu hullemaks.
- Kobarpeavalu: raske on paigal püsida, kehas on tunda rahutust ja soovi end pidevalt liikuda.
Millal kahtlustada sekundaarset peavalu?
- Kaasnevad sümptomid: kui peavaluga on koos muud sümptomid nagu palavik, nõrkus või mõni teine haiguslik seisund, tuleks uurida sekundaarseid peavalu põhjuseid.
- Uus peavalutüüp: kui peavalu tundub olevat sellist tüüpi, mida enne ei ole kogenud, isegi kui mõni primaarne peavalu on varem diagnoositud, tasub olla tähelepanelik ja tulla igaks juhuks kontrollima, et välistada sekundaarsed põhjused.
- Äkiline algus ja tugev valu: ootamatu, tugev valusööst võib viidata ohtlikule seisundile ja vajab kiiret hospitaliseerimist.
- Uus peavalu vanemas eas: kuna enamik primaarseid peavalutüüpe avaldub enne 50ndat eluaastat, vajab üle keskea inimeste peavalu detailsemat uurimist.