Valu tunda on täiesti normaalne. Äge valu ehk valu, mis tekib vastusena vigastusele, on kaitsereaktsioon, mille ülesanne on hoiatada meid hädaohu eest. Krooniline valu seevastu on üle kolme kuu kestnud valu, mis esineb sageli koos muude sümptomitega, nagu väsimus, unehäired, isutus või meeleoluhäired.
See, kuidas tunneme valu, sõltub paljudest teguritest
Valu tajumine on individuaalne ja inimesed võivad kogeda valu väga erinevalt. Valu tugevus ei ole alati seotud vigastuse raskusega, veelgi enam, valu võib esineda ka ilma vigastuseta. See, kuidas tunneme valu, sõltub suures osas geneetilistest faktoritest, aga ka varasemast kogemusest valuga, emotsionaalsest hetkeseisundist ja ootustest. Lastel kaasnevad valuga sageli ka hirm ja ärevus ning seetõttu on olulisel kohal lapsevanema tähelepanu ja lohutus.
Viimasel aastakümnel on teadlastele pakkunud suurt huvi soolised erinevused valu tajumisel. Mitmed uuringud on näidanud, et naistel on suurem risk kroonilise valu tekkeks, ja eksperimentaalsed uuringud on näidanud ka naiste suuremat valutundlikkust. Selle täpsed mehhanismid ei ole praegu veel selged, kuid tõenäoliselt mängivad valu tajumise soolistes erinevustes rolli mitmed biopsühhosotsiaalsed aspektid. Siiski ei toeta praegu olemasolevad tõendid valuravi soopõhist kohandamist.
Kroonilist valu esineb kuni 30%-l Euroopa rahvastikust
Kuigi valu tunda on normaalne ja tihti leiab ägedale valule leevendust koduste vahenditega, siis suuremat tähelepanu vajab püsiv ehk krooniline valu. Krooniline valu erineb ägedast valust selle poolest, et vigastus või valu põhjustanud seisund on juba paranenud või puudub üldse ning valu on kestnud üle kolme kuu. Tegemist on sagedase probleemiga, mis on Euroopas levinud kuni 30%-l rahvastikust.
Valu püsima jäämine on põhjustatud muutustest närvisüsteemis, mille tulemusena on inimene muutunud valu suhtes liigselt tundlikuks. Selle tulemusel võib tugeva valuaistingu vallandada ka väga tagasihoidlik impulss, mis võib panna inimese piirama või vältima oma liikumist ja tegutsemist. Valu tundmine omakorda tekitab stressi, ärevust ja meeleoluhäireid, see avaldab närvisüsteemile negatiivseid toimeid ja võib veelgi rohkem viia igapäevase toimetuleku piiramiseni.
Kroonilise valu põhjus ei ole alati selge. Krooniline valu võib tekkida pärast suuremat kehavigastust, operatsiooni või haigestumist, aga see võib tekkida ka ilma selge põhjuseta. Selles on roll ka valuaistingut pärssivatel mehhanismidel ajus, mis mingil põhjusel ei toimi nii, nagu need peaksid.
Praktikas puutume sageli kokku tugiaparaadi kroonilise valusündroomiga (seljavalu, liigesevalu, pehmete kudede valu), peavaluga, pahaloomulisest protsessist põhjustatud valuga ja teatud seisundite järel püsiva valusündroomiga (näiteks vöötohatis).
Kuidas valu leevendada?
Valu ravi sõltub selle põhjusest. Ägedat valu, mis ei vaja erakorralist abi, saab hästi leevendada koduste vahenditega. Näiteks aitab vigastuste korral valu vastu külmakompress ning vigastatud jäsemele rahu andmine ja liikumise piiramine. Käsimüügist sobivad kodustes tingimustes kasutamiseks kõige enam mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite rühma kuuluvad preparaadid (ibuprofeen) ja paratsetamool. Neid ravimeid on olemas erinevas vormis (tablett, suposiit, siirup) ja need sobivad kasutamiseks nii lastel kui ka täiskasvanutel. Oluline on aga silmas pidada annuseid, mis on kirjas pakendi infolehel.
Valu leevendamine lapsel
Kuna lapsed ei ole oma vanuse tõttu võimelised iseseisvalt emotsioonidega toime tulema, vajavad nad selleks täiskasvanu abi ja tuge. Lastel võib samuti kasutada nii paikset valuravi kui ka ibuprofeeni ja paratsetamooli. Kui lapsele on plaanis teha mõnda valulikku meditsiinilist protseduuri, nagu vaktsineerimine, verevõtmine, haavaniitide eemaldamine vms, tasuks last sellest enne informeerida, talle rahulikus keskkonnas toimuvat selgitada, olla protseduuri ajal lapsele toeks ja kasutada protseduuri läbiviimisel erinevad farmakoloogilisi ja mittefarmakoloogilisi meetodeid valu leevendamiseks.
Kroonilise valu leevendamise võimalused ja ravi
Kroonilise valu ravi sõltub valu põhjusest, iseloomust ja patsiendi üldisest tervislikust seisundist. Selle eesmärk on vähendada valu, parandada funktsiooni ja elukvaliteeti. Esimesena püütakse leida valu põhjus ja see kõrvaldada. Juhul kui valu põhjust ei ole võimalik tuvastada ja kõrvaldada, siis proovitakse valu ravida vastavalt selle iseloomule.
Vastavalt valu iseloomule valitakse ka ravimeetodid. Sageli kasutatakse ravimite kombinatsioone, võimalik on kasutada ka paikseid preparaate ja närviblokaade.
Valuravis on oluline multidistsiplinaarne käsitlus ja valuravi erinevate aspektide kooskäsitlemine ning patsiendi aktiivne kaasamine raviprotsessi. Oluline koht on ka mittemedikamentoossel ravil, samuti pööratakse tähelepanu muudele aspektidele, nagu unetus, ärevus või meeleolumuutused, mis kroonilise valuga sageli kaasas käivad.
Confidos saab pöörduda valuraviarsti poole
Valuraviarsti konsultatsioonile on oodatud inimesed, kellel esineb pikaajaline või ebaselge põhjusega valu, kelle valu ei ole allunud tavapärastele ravivõtetele või ka siis, kui on plaanis operatsioon või mõni muu valulik protseduur. Valuraviarst aitab leida sobiva raviskeemi, annab nõu, kuidas valuga toime tulla ja valu ennetada. Vajadusel määrab valuraviarst lisauuringud valu põhjuse selgitamiseks ja kaasab ravimeeskonda teisi spetsialiste.