Väga paljude reumaatiliste haiguste väljendus on liigesekaebused, ent tegelikult on reumatoloogia eriala, mille ravi võib hõlmata kogu organismi.
Enamikel erialadel on üsna selgelt ja üheselt aru saada, millega selle eriala arst tegeleb: silmaarst tegeleb silmadega, kopsuarst hingamisteedega, reumatoloog liigestega. Vähem teada on aga fakt, et klassikalised reumaatilised haigused on süsteemsed ja võivad haarata tervet organismi. Seetõttu võib vahel tunduda patsiendile kummaline, et kurtes reumatoloogile liigeseturse üle, hakkab arst uurima ka näiteks hingamisteede kaebuste kohta, küsib, ega kõht pole lahti, või tunneb huvi varasemate silmapõletike, nahalöövete või limaskesta haavandite vastu.
Eriti võib tekkida patsiendil küsimusi olukorras, kus reumatoloog, kes teatavasti tegeleb ju liigestega, otsustab saata inimese näiteks kopsu-, aju- või seedetraktiuuringutele või uurib väikese mikroskoobiga patsiendi küünevallide väikeseid veresooni.
Tõepoolest, väga paljude reumaatiliste haiguste väljendus on liigesekaebused, ent tegelikult on reumatoloogia laiemas mõistes eriala, kus tegeletakse põletikuliste liigese- ja lihashaiguste ning süsteemsete sidekoehaigustega.
Kuna sidekude on organismis igal pool, siis võivadki reumatoloogilised haigused haarata kogu organismi ja kõiki organeid. Igal haigusel on muidugi oma eripärad ja väljendumisvormid ning reumatoloogini jõuavad ka välja paljud sellised kaebused ja seisundid, mille taga ei ole süsteemset haigust. Küll aga peame iseloomulike kaebuste ja leidude tõttu vahel patsienti nende suhtes uurima.
Samamoodi võivad vahel jõuda reumatoloogini ka patsiendid, kellel pole üldse liigesevalu, aga on näiteks nahalööve ja vereproovis teatud tüüpi muutused või kellel käed pidevalt külmetavad ja muudavad värvi ning sõrmeotstesse tekivad aeg-ajalt haavandid.
Tuntumad haigused, millega reumatoloogid tegelevad:
- erinevad artriidid ehk liigesepõletikud (nt reumatoidartriit, psoriaatiline artriit, podagra jm),
- süsteemne erütematoosne luupus,
- süsteemne skleroos,
- vaskuliidid,
- osteoporoos ehk luude hõrenemine.
Reumatoloogi vastuvõtule tasub pöörduda siis, kui ilma eelneva traumata esineb liigestes turseid ning valu ja kangust (sh väikesed liigesed), kui liigesevaluga kaasneb vereanalüüsis põletikunäitajate taseme tõus või esinevad autoantikehad. Samuti siis, kui käte külmetamisega muutuvad need siniseks või valgeks või sõrmeotstesse tekivad haavandid, esineb ebaselge palavik, tekivad ebaselged nahalööbed või korduvad silmapõletikud või kui nahapsoriaasiga inimesel tekib püsiv selja- või liigesevalu.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et tihti tegeleb reumatoloog ka haigustega, mis võivad haarata tervet organismi. See aga ei tähenda, et iga liigesevalu taga on süsteemne haigus või et alati peab reumatoloogini jõudmiseks esinema liigesevalu. Tihti on liigesevalu põhjused hoopis mehaanilised ja tingitud näiteks liigese kulumisest. Vahel võib mõni teine eriarst suunata patsiendi reumatoloogile kontrolli ka siis, kui liigesed üldse ei valuta.